Eelmise nädala alguses avaldas ajakiri Financial Times selge, informatiivse ja faktipõhise Madison Marriage’i kirjutatud artikli sellest, kuidas globaalse kulla hinnaga on oletatavasti ligi 50% juhtudest viimase kolme aasta jooksul manipuleeritud. Huvitav on see, et üsna pea pärast ilmumist kadus artikkel Financial Timesi lehelt, kuhu see siiani tagasi ilmunud ei ole. FT toimetus on kinnitanud, et artikkel eemaldati ajakirja internetileheküljelt tahtlikult. Avaldame teile eemaldatud artikli sellest, miks investorid peaksid kulla hinna kahtlase kõikumise tõttu mures olema.

Konsultatsioonifirma Fideres läbi viidud uurimuse järgi on globaalse kulla hinnaga manipuleeritud kuni pooltel juhtudest ajavahemikus jaanuarist 2010 kuni detsembrini 2013. Fideresi uurimus leidis, et kulla hind pidevalt kas tõuseb või langeb kord või kaks korda päevas, just neil hetkedel, kui Deutsche Bank, HSBC, Barclays, Bank of Nova Scotia ja Société Générale viivad läbi omavahelist konverentsikõnet. Igapäevaste konverentsikõnede jooksul viie panga vahel kulla hind tõuseb just sel hetkel, kui kõne lõpeb ning hiljem see järsult taastub. Taoline muster annab alust kahtlustada “kokkumängu” pankade vahel “London Gold Fixi” ehk kõige tähtsama kulla hinna määramise käigus.

Fideresi uuringust järeldus, et selline käitumine viitab pankade-poolsele kulla hinna kunstlikule tõstmisele teatud strateegia käigus, mille eesmärk on tõenäoliselt pooleliolevate tehingute pealt kasusaamine ning mis on tõenäoliselt kokku lepitud juba enne konverentsikõne algust. Fideres’i partneri Alberto Thomase sõnul on ligi 50% juhtudest kulla hinna kõikumine äärmiselt kahtlane. See ei ole olukord, mis normaalseid turufaktoreid arvesse võttes peaks juhtuma.

GoldMoney teadlane Alasdair Macleod lisas, et kui pangad manipuleerivad kulla hinnaga, mängivad nad süsteemiga. Nad teavad sel viisil ette, mis tellimused nad kätte saavad. Thomase sõnul kannatavad süsteemiga mängimise tõttu kahju suure tõenäosusega pensionifondid, riskifondid ja fondide kauplemisnõustajad. Advokaadibüroo osanik Daniel Brocketti sõnul on mitmed firma investorid võimalike kaotuste pärast mures. Ta lisas, et majandusliku uuringu järgi võib oletada, et teatud päevadel nimetatud viis panka mitte ainult ei anna oma klientidele vihjeid, vaid mängivad omavahel kokku.

ETF Securitiese, ühe suurema börsil kaubeldavate toodetega tegeleva firma turundusjuhi Matt Johnsoni sõnul võivad kulla hinnaga manipuleerimiste tõeks osutumise korral kahju kannatada investorid, kes tegelevad toodetega, mille aegumishind on seotud London Gold Fixiga. Gregory Asciolla, USA advokaadibüroo Labaton Sucharow osaniku sõnul on investoritel põhjust olla murelik. Investorid jälgivad toimuvat äärmiselt tähelepanelikult ning kui väited osutuvad tõeks, järgnevad kindlasti üle maailma ka mitmed kohtuasjad.

Kõik viis panka keeldusid leidusid kommenteerimast. Saksa finantsregulaator BaFin on algatanud kulla hinna manipuleerimise kohta uurimise ning nõudis Deuche Bankilt dokumente. Eelmisel kuul otsustas pank oma rollist hõbeda ja kulla hinna määramisel loobuda. Briti finantsregulaator FCA uurib samuti juhtumit. USA kaubafutuuridega kauplemise komitee (CFTC) on väidetavalt pidanud kulla hinna manipuleerimise teemal erakohtumisi, kuid keeldub rohkemat kommenteerimast.

Allikad: Zero Hedge, Äripäev, Bloomberg

Foto: socioecohistory.wordpress.com

Toimetas Hendrik Mere