Angelina Jolie otsus lasta kirurgiliselt mõlemad rinnad eemaldada, kuigi tal ei ole veel diagnoositud rinnavähki, ei ole mõnede ajakirjandusväljaannete arvates kõigest süütu ja kangelaslik valik, nagu seda kujutada püütakse. See langeb ajaliselt kokku planeeritud korporatiivse lobikampaaniaga seoses USA ülemkohtu vaidlusega inimgeeni BRCA1 võimalikust patenteerimisest. Tegemist võib olla hoolikalt loodud avalike suhete kampaaniaga, mille eesmärk on manipuleerida avaliku arvamusega naistest.

Skeem algas sellega, et Jolie avaldas New York Timesis ilmselgelt väga professionaalselt kavandatud loo „My medical choice“ (Minu meditsiiniline valik). Näitlejanna kirjeldab seda, kuidas ta otsustas „valida“ keerulise kirurgilise protseduuri selleks, et ennetada rinnavähki, mille tekkimiseks on tal BRCA1 geeni kandjana väga suur tõenäosus.

Ta kasutab poliitilistest debattidest teada tugevaid võtmesõnu nagu „valik“, „tugevus“, „uhkus“ ja „perekond“. Kuid pealtnäha süütu spontaanse teadaande teeb kahtlaseks see, et see ilmus Peoples Magazine’i kaanel vaevalt mõni päev pärast artikli ilmumist – hoolimata sellest, et tavapäraselt kinnitatakse selle ajakirja lõppversioon kolm nädalat enne selle avaldamist. Ka seal kirjeldati Jolie’ otsust kui „vaprat valikut“ ning „õiget tegu“. See näitab, et tegemist oli hästi planeeritud korporatiivse lobikampaaniaga, mille eesmärk oli avalikkuse arvamust mõjutada. Kuid mille osas täpsemalt?

Suured rahad geeniäris

USA ülemkohus peab lähiajal vastu võtma otsuse inimese geeni BRCA1 patendi rakendatavuse osas. Jolie hoolikalt koostatud teadaande tagajärjel oli märgata järgmist:

1) see põhjustas avaldatud statistika hirmutavate numbrite abil paljudel maailma naistel suure hirmu rinnavähi ees;

2) selle tagajärjel ruttas suur hulk naisi testima, kas nad on BRCA1 geeni kandjad. Juhtumisi on see geen patenteeritud Myriad Geneticsi nimelise korporatsiooni poolt ning üks test võib maksta 3000–4000 dollarit. Ainuüksi testimine on multimiljardi-dollari turg, kuid ainult juhul, kui patendi omamine selle korporatsiooni poolt jäetakse ülemkohtu otsusega jõusse;

3) selle tagajärjel kerkis Myriad Geneticsi aktsiahind viimase 52 nädala kõrgeimale tasemele;

4) see suunab avalikku arvamust toetama korporatiivseid huvisid ülemkohtu otsuse osas inimese geenide patenteerimisel.

Kas võib olla, et inimene, keda kogu maailm peab vapraks ja ennastohverdavaks, tegutseb tegelikult kasumliku vähiravi tööstuse heaks. Kui ülemkohus langetab otsuse Myriad Geneticsi kasuks, siis on praegune kasum kõigest algus ning see kasvab järgnevate aastate jooksul märkimisväärselt.

Inimgenoomi ja geenitehnoloogiaga seotud ettevõtteid peetakse praegu kõige kuumemaks kaubaks. Võidujooksus inimese geeni patenteerimise osas on kaasa löömas ka teiste maade valitsused ja korporatsioonid peale USA ning investoritel on selles äris palju võimalusi suurt kasumit teenida. Mida kõrgem on Myriadi aktsiahind, seda suurem on omanike kasum võimaliku ühinemise korral mõne teise korporatsiooniga. Kasumit suurendab ka asjaolu, et 2010. aastal vastu võetud uus tervishoiu seadus, mida tuntakse ka Obamacare’i nime all, kaasab BRCA1 testimisse ka maksumaksjate raha.

Kohtuasi geenide patenteerimise vastu

Ameerika tsiviilvabaduste ühendus (American Civil Liberties Union – ACLU) ja avalik patentide fond andsid 2009. aastal kohtusse kaebuse, mis vaidlustas korporatsioonide õigust patenteerida inimese geene. Nende seisukoha järgi ei või ükski korporatsioon omada patenti inimese geenidele, sest see võrdub inimese keha omandamisega korporatsioonide poolt. Geen on tavaline looduse looming ning ei saa kuuluda mitte kellelegi. Inimese geenide patenteerimine pidurdab uurimistöid selles vallas. Kui ülemkohus peaks langetama otsuse Myriadi kahjuks, siis kukub multimiljardiäri üleöö kokku.

Praeguseks on korporatsioonide ja ülikoolide poolt patenteeritud juba ligi 20% inimese geenidest. Patenteeritud geeni ei või mitte keegi teine peale patendi omaniku uurida ega testida. See on patendi omaniku intellektuaalne omand.

Hirmutamistaktikas tõlgendatakse statistikat enda kasuks

Ka statistika, mida Angelina Jolie oma NYT artiklis avaldab, on tegelikult ebaadekvaatne ning vananenud: tegelik rinnavähi risk on oluliselt väiksem. Inimgenoomi uuringute instituudi andmetel on tegelik BRCA mutatsiooni esinemissagedus 0,125 – 0,25 saja naise kohta ning selle mutatsiooniga naistel on haigestumise risk 56%, mitte 78%, nagu väitis Jolie. Kuid hirmutamistaktika tagajärjel usub suur hulk naisi, et nende rindades peitub surmaoht ning parim lahendus on need ära lõigata.

Alternatiivseid ravimeetodeid keeldutakse Angelina Jolie teemat käsitlevates artiklites mainimast. Ainsa alternatiivina lõikusele soovitatakse tihedamalt mammograafia tegemist ning vereproovide andmist hoolimata sellest, et sagedane mammograafiauuring on iseenesest rinnavähi riski suurendav tegur ning rinnavähi ravis tunnistatakse avalikult jätkuvalt vaid kiiritust ja keemiaravi.

Pole organit – pole probleemi

International Business Times teatas hiljuti, et juba on teada ka esimene mees, kes Angelina Jolie eeskujul laskis välja lõigata oma eesnäärme, kuna leiti, et ta on vastava muteerunud geeni kandja, mis suurendab eesnäärmevähi riski. See näitab aina populaarsemat tendentsi, et kui mõni organ kehas on haige, siis on kõige lihtsam „ravi“ selle väljalõikamine: pole organit – pole probleemi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja, professor Hele Everaus kirjutas 15. mail Postimehes, et tema teada ei ole Eestis ühtegi sellist vähki ennetavat operatsiooni tehtud ning tema seda ka ei soovita. Professor Everaus ütleb, et rindade profülaktiline eemaldamine ei garanteeri sada protsenti, et kasvaja ei tekiks mujale väljaspool rinnanääret, näiteks munasarjadesse. Pärilikku vähki on professori sõnul üldse 10 kuni 15 protsenti kõikidest kasvajatest.

Erinevalt dr Everausist arvab Eesti Geenivaramu juht, professor Andres Metspalu, et Jolie otsus oli ainuõige: „Tegelikult tuleks selline skriining teha kogu rahvale, sest igaühel on mingi mutatsioon, mis põhjustab mingit haigust.“

Allikad: New York Times, Natural News 1, International Business Times, Natural News 2, Tarbija24.ee 1, Tarbija24.ee 2

Foto: www.scifiscoop.com

Toimetas Katrin Suik