Foto: Pexels / Ahmed Akacha

“Heategemine” globaalses mastaabis ei ole kunagi olnud nii populaarne ega kasumlik kui praegu. Avaliku ja erasektori partnerlus, mis praegu domineerib ülemaailmses rahvatervise tööstuses, on alates 2020. aasta algusest peale rikastanud heldelt nii era- kui ka riigiettevõtete rahastajaid. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) käimasolevad pandeemialepingu läbirääkimised lubavad seadustada ja lukku panna sellise jõukuse ülespoole nihkumise, võimaldades korduvaid liikumispiiranguid, piiride sulgemisi ja sunniviisilise vaktsineerimise režiimil jätkamist, pigistades silmad kinni tavainimeste vaesumise ja allutamise perspektiivi ees.

See uus paradigma on võimalik, sest paljud neist, kes töötavad WHO, rahvusvaheliste agentuuride ja erafondide heaks – need, kes varem pooldasid miljardide maailma ebasoodsas olukorras elavate inimeste elujärje parandamist, ei tee seda enam. Rahvatervise poliitika aluspõhimõtted – kogukonna mõjuvõimu suurendamine, võrdsus ja vaesuse vähendamine – on vahetatud rahvatervise kasumliku edendamise vastu.

Vaesumine on tulusam kui võimestamine

Viimased kaks aastat on olnud eriti demoraliseerivad kõigile, kes järgivad endiselt WHO põhiseaduse põhimõtteid ja inimõiguste konventsioone, mille eesmärk on vältida rahvatervise survestamispoliitika naasmist pärast Teist maailmasõda. Alma Ata kogukonna mõjuvõimu suurendamise mudeli ümberpaiknemine uue toormepõhise tervishoiuteenuste osutamise mudeli abil nõudis “ülemaailmse tervishoiukogukonna” vastavust ja aktiivset koostööd – WHO ja teiste rahvusvaheliste tervishoiuorganite, sihtasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide töötajaid ja konsultante, kellelt varem eeldati, et nad seisavad kolonialismi ja ekspluateerimise vastu.

Need samad inimesed olid kinnitanud astana tervishoiukogukonna kontrolli põhimõtteid alles 2018. aastal. Mõned aitasid avaldada WHO 2019. aasta suuniseid pandeemilise gripi kohta, milles lükati tagasi liikumispiirangud ja piiride sulgemine, kuna need olid diskrimineerivad madalama sissetulekuga inimestele. Üsna näotu on nüüd nõustuda peaaegu ühtse režiimiga, mis kehtestab sunni, volitatud vaesuse ja vertikaalse kontrolli. Tere tulemast uude ajastusse, kus on hämmastavalt tulus, retoorikatiine ülemaailmne tervisekolonialism.

Globaalne tervis kaaperdatakse

Rahvusvaheline rahvatervis või “globaalne tervis”, nagu rikkad läänes on selle ümber nimetanud, on viimase kahe aastakümne jooksul muutunud kuulsuste pärusmaaks. Avaliku sektori rahavoogude suurenemine eelkõige ülemaailmse fondi kaudu noorendas raskustes siplevaid endeemiliste haiguste programme madala sissetulekuga riikides. Kuid lubadus suurendada era- ja riigiettevõtete rahastamist tõi kaasa tsentraliseeritud lähenemisviisi, mis tõstis esile tooted, millesse need äri- ja erahuvid olid tugevalt investeerinud, eriti vaktsiinid.

Bill ja Melinda Gatesi fond (Bill & Melinda Gates Foundation) toetas Gavi organisatsiooni ainult vaktsiinide tarnimiseks. Unitaid loodi selleks, et keskenduda toormeturgude ehitamisele, ja Cepi käivitati Davosis 2017. aastal ainult ja üksnes pandeemiate, vaktsiinide ja bioloogiliste ravimite edendamiseks.

Tundub, et see uue raha ahvatlus on üsna kergesti üle saanud traditsioonilisest huvide konflikti vastumeelsusest rahvatervises. Eelkõige Gatesil, kes teenis oma raha tarkvaraarendusest, oli nüüd otsene mõju juhatuse tasandil asuvatele suurtele tervishoiuorganisatsioonidele, määrates kindlaks tervishoiupoliitika ja rahastades miljardeid inimesi. See tundub erakordne, kuid selle vältimiseks oleksid nende organisatsioonide töötajad pidanud seisma vastu oma palkade, pensionifondide ja laste hariduse sponsoritele ning nõustuma vähendatud tegevuseelarvetega. Nad ei teinud seda.