Foto: Pixabay / USA-Reiseblogger

Üha enam tekib küsimus, kas me liigume Eestist kui rahvusriigist eemale maailmadiktatuuri poole? Vastus on “jah” ning paraku sinimustvalgeid lippe lehvitades ning “Anname au” loosungitega me selles suunas liigumegi. EL-i suurkujude ümberstruktureerimisplaanid on suured: nn reformiprotsessis peavad liidus toimuma kaugeleulatuvad muutused. Teel rahvusriikidest de facto föderaalriikideks keskriigis vastavalt “globaalse valitsemise plaanile” peaks kaduma ka liikmesriikide vetoõigus. See tähendab, et väikesed riigid nagu Eesti kaotaksid õiguse öelda “ei” kiuslikele sanktsioonidele, nagu pandeemiatega nõustumine, naftaembargod või relvatarned isetekitatud sõjapiirkondadesse. Praegused marionettvalitsused aga ei soovi rahvaste suveräänsuse mahamüümist peatada.

Ähvardav “tulevikukonverents” globalistide kiiluvees

Selle aluseks oli aasta kestnud protsessi kulminatsioon “Euroopa tuleviku konverents”. Moto #TheFutureIsYours all olid kokku kutsutud nii valitud ja juhendatud EL-i kodanikud kui ka Brüsselis ruulivad “eksperdid”. Nad peaksid koos EL-i võimupoliitikute ja teiste globalistidest teerajajatega uurima, kuidas Euroopa riikide konföderatsiooni muuta. See meetod on loodud selleks, et petta inimesi arvama, et neil on sõnaõigus. Tegelikkuses on sellised plaanid aga juba pikka aega tagatubades valmis sepitsetud. Üheks selliseks näiteks on Maailma Majandusfoorumi (WEF) asutaja ja Suure Lähtestamise arhitekt Klaus Schwab, kelle iga-aastane koosolek algas möödunud nädalavahetusel Davosis.

Schwab & Co soovib rahvusriigid laiali saata ja otsustamisprotsesside üle globaalselt läbi rääkida

Ettepanekuid saab olemasolevatesse ELi aluslepingutesse inkorporeerida alles „tulevikukonventsioonis“. Et see teoks saaks, peaks enamik 27 ELi liikmesriigist seda soovima. Ka seetõttu, et sekkumised oleksid nii drastilised, ei taha veel 13 EL-i riiki sellistest murrangutest osa võtta. Üks kesksemaid muudatusi: kaotataks ära riikide vetoõigus ja sellega koos ka üksmeele põhimõte kesksetes küsimustes! Olenemata sellest, kas tegemist on julgeoleku-, välis-, maksu-, sotsiaal- või eelarvepoliitikaga.

Vetoõigus puudub: “rahvusriikide enesekastreerimine”

Kui üksmeelsuse põhimõte oleks juba kaotatud, oleks nafta- ja gaasiembargo Venemaa vastu kehtinud juba pikka aega. Näiteks Ungari oli hiljuti selliste plaanide vastu. Kui ülejäänud EL-i riikide sanktsioonid üksikute liikmesriikide vastu ei nõuaks enam üksmeelt, siis ei suudetaks enam peatada ka migrantide sundjagamist Euroopas – mäng käiks kõrgelt üle kodanike peade.

Ühtsed nimekirjad on mõeldud rahvaste õiguste kaotamiseks

ELi tulevikuplaanid lähevad peaaegu kindlasti vastuollu meie kodumaa huvidega. Sest edaspidi tuleks Euroopa Parlamendi liikmeid valida vaid üleeuroopalistest kandidaatide nimekirjadest. Pooldajate seisukohalt peaks see „tugevdama euroopalikku identiteeti”. Tegelikkuses peavad kodanikud siis hääletama kandidaatide poolt, kellest nad absoluutselt midagi ei tea ja kellega nad ei jaga keelelist ega kultuurilist sarnasust. Väiksemaid riike kompenseeritakse väidetavalt “geograafilise esindatusega”. Tasuks kaotatud vetoõiguse eest aga ülinõrk mööndus…

Veel üks suur samm eurotsentrismi poole

Austria FPÖ Euroopa Parlamendi liige Dr. Georg Mayer kirjeldas seda jama kui “järgmist sammu kavandatud ühtse EL-i riigi loomisel”. Kavandatav süsteem on “täiesti absurdne ja demokraatlikus poliitikas väga küsitav”. Parteijuhi Kickli sõnul pole asjad palju teisiti ka viimase lõppraportiga, mis peaks olema “reformikonventsiooni” aluseks. Ta näeb seda selgelt kui “eurotsentralismi dokumenti”, mis kujutab endast midagi muud kui ELi “samm-sammult riigi moodustamist”. Just nagu Schwab ja ettevõte unistavad…

Brüsseli bürokraadid teevad kõik endast oleneva, et kaotada Euroopa rahvaste iseseisvus, ka Eesti oma.

Allikas: wochenblick.at

Toimetas Hando Tõnumaa