Tänavarahutused Rootsis väljusid pealinnast

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. mai 2013 kell 20:40



 

Rootsi rahutused jätkusid ööl vastu tänast üksikute süütamistega ka väljaspool pealinna Stockholmi. Kesk-Rootsis Örebro linnas pani noortejõuk põlema kolm autot ja koolimaja, Stockholmi külje all Södertäljes süüdati tühi hoone, vahendasid ERR-i raadiuudised. The Telegraph küsitles Stockholmis elavaid immigrante, nende arvamusi rahutuste kohta saad lugeda viimase alapealkirja alt.

 

Rahutused said alguse eelmise nädala lõpus Stockholmi eeslinnas Husbys, kus suurem osa elanikest on esimese või teise põlvkonna sisserändajad. Tänavarahutused vallandas vägivaldne vahejuhtum, kus politsei lasi Husbys maha 69-aastase mehe, kes avalikus kohas terariistaga vehkis.

69-aastast meest tulistati mai keskel pärast seda, kui ta oli segastel asjaoludel politseid oma rõdult noaga ähvadanud. Politseinikud tungisid tema korterisse ja tulistasid teda 5-6 korda. Meedia andmetel suri mees kuulihaavadesse haiglas, kuid naabrite sõnul kiirabi ei kutsutudki ning alles paar tundi pärast tulistamist tassiti laip korterist välja.

 

Stockholmi elanikud süüdistavad rahutustes igavlevaid noori

Rootsi inimesed, olgu siis rootslased või sisserännanud, ei kiida toimuvat heaks. Väidetavalt politsei liigse vägivallatsemise vastu protestides süütab pimeduse saabudes tänavatele tulev seltskond tegelikult oma kodukandi elanike autosid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Ma ei suuda seda uskuda, see on nagu õudusunenägu. Uskumatu. Helistame vanematele ja palume neil siia tulla koos oma lastega, et asjad omavahel ära lahendada,” rääkis Kista Montessori kooli direktor Kicki Kobdock Haak. Kohalikud elanikud arvavad, et neid korraldavad noored, kes ei taha koolis käia, kellel on igav ning kes otsivad omal moel tähelepanu.

Stockholmi ülikooli äsja valminud uuringu kohaselt toimub Rootsi ühiskonnas eri kogukondade eraldumine ning see algab juba koolidest. Äärelinnade elanikud, kellest paljud on immigrandid, tunnevad, et neid on unustatud, neil on probleeme töö leidmisega ning seetõttu on neil raske Rootsi ühiskonda sulanduda.

 

Lapsevanemad patrullivad tänavatel

The Local kirjutab, et lapsevanemad ja vabatahtlikud on koos politseiga Stockholmi immigrantide linnajagudes patrullinud ning see on aidanud olukorda rahustada.

Samas said ühed aidata püüdnud immigrandid politsei poolt halvakspanu osaliseks. Nimelt pakkus rühm mustanahalisi Husbys end politseile appi, mispeale võimukandjad vanemat meest neegriks ja nooremaid poisse ahvideks sõimasid. Lisaks hakanud politseinikud neid kumminuiadega nüpeldama, jutustas kohaliku lehe The North Side peatoimetaja Rouzbeh Djalai.

 

Kuvand Rootsist, kui sallivuse paradiisist on löögi all

The Telegraph kirjutab, et nädal aega kestnud meeleavaldused on esitanud skandinaaviamaa sallivale reputatsioonile tõsise väljakutse. Artiklis antakse sõna Mohammed Abbasile, kes kolis Husby äärelinna 1994. aastal pärast Iraanist põgenemist. Ta kirjeldab tookordset naabruskonda kui multikultuurset paradiisi, kus erinevad rassid sõbralikult koos elasid. Nüüd on aga lood teisiti, kuna rootslased on valdavalt äärelinnadest mujale kolinud ja uus noorte immigrantide põlvkond elab täielikult oma kultuuriruumis, ega tunne huvi kohaliku vastu. Abbasi sõnul on probleemiks ka see, et Rootsi seadused keelavad oma lapsi kehaliselt karistada ja nii tunnevad noored, et neile on kõik lubatud.

Ka teised immigrandid võtavad artiklis sõna. Osad süüdistavad Rootsi immigratsioonipoliitikat ja väidavad, et sotsiaalabi on muutnud inimesed laisaks, samuti hakkab ühiskonnas silma peidetud rassism. Palestiinast pärit Yusuf Carlos on aga teist meelt. Tema arvates on immigrantidele antav abi esmaklassiline ja tööd kindlasti raske leida ei ole, vähemalt oli see nii enne meeleavaldusi. Carlost paneb muretsema see, et protestid on rootsased vihaseks ajanud, kuna nad ei saa aru, miks nendega koos elavad inimesed peaksid midagi sellist tegema.

25-aastase Rami al Khamisi vanemad põgenesid Iraagist siis, kui poiss oli kuue aastane. Ta tunnistab, et tal ja teistel noortel on raske tunda samasugust tänutunnet Rootsi kui pelgupaiga vastu, nagu tunnevad nende emad-isad. Põhjuseks on see, et vanemad mäletavad kodumaal läbielatut, kuid noorte mälupildid piirduvad eluga Rootsis.

 

Allikad: ERR 1, ERR 2, Russia TodayThe Local, The Telegraph

Pilt: latuffcartoons.wordpress.com

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt