Don Donderi (sünd. 1937) on Kanadast pärit pensionil olev endine psühholoogia professor, kes alustas oma karjääri IBM-is, luues navigatsioonisüsteeme B-52 pommitajatele. Tema uusim raamat kannab nime “UFO-s, ET-s and Alien Abductions: A Scientist Looks At The Evidence” (UFO-d, maaväline elu ja tulnukate inimröövid: teadlane uurib asitõendeid). Dunderi huvi UFO-de ja paranähtuste kohta sai alguse juba 10-aastaselt, kui USA meedia hakkas selliseid teemasid kajastama. Donderi on üks nendest, kes hoolimata oma akadeemilisest taustast uurib kõiki asitõendeid ja ei sea endale piire.

“Aastaks 1965 olin mina täiesti veendunud, et kõigi nende teadete taga ei saa olla ainult segi läinud inimesed, vaid siin pidi olema midagi enamat. Seda fenomeni iseloomustavad lennumasinad, mida meie, inimesed, ilmselgelt teha ei oska. Olles tol ajal juba ülikooliprofessor, ei varjanud ma kellegi eest oma huvi UFO-nähtuste kohta.

Olen sellest ajast alates kõike seletamatut põhjalikult uurinud. Usun, et kõik teated UFO-de kohta ei ole tingimata tulnukate emalaevad, aga mõned neist on seda kindlasti ja nemad on ka inimröövide taga, millest on teatatud juba aastakümneid,” sõnas Donderi.

Kas sa usud, et UFO-de puhul on tegemist füüsiliste lennumasinatega või on nad interdimensionaalsed, kes tulevad teistest dimensioonidest, või on üldse tegu deemonlike nähtusega?

Mina kaldun pigem arvama, et tegu on füüsiliste masinatega – kust nad siia tulevad, seda ma ei oska öelda.

UFO-d ja tulnukad on külastanud meie planeeti ilmselt juba aegade algusest saadik ja võimalik, et nemad on ka meie endi loomise taga, nagu on välja käinud kadunud Zecharia Sitchin…

Põhimõtteliselt on kõik võimalik. Mina üritan oma teadusliku taustaga selgitada seda, mida mina tean. Ja samas tahan ma öelda ka seda, mida ma ei tea. Ma ei tea, kust ja kuidas nad siia tulevad. Teateid ja lugusid salapärastest lennumasinatest on ka palju varasemast ajast kui 1947. Oma raamatus keskendun ma rohkem sellele, mida ma tean, ja nendele sündmustele, mida on raporteeritud alates 1947. aastast.

Hiljuti peeti Washingtonis suur maavälise elu konverents, kas sa arvad, et on ainult aja küsimus, millal me kogu sellele fenomenile vastused saame?

Absoluutselt! Inimeste ja ka meedia huvi selle kohta kasvab tohutu kiirusega. Inimesed on hakanud harjuma selle mõttega, et keegi meist oluliselt targem jälgib meid.

Kui nüüd üldistada, siis mis on sinu arvamus sellest, mis on suurem pilt? Mis on teoksil?

Jälgimine. Sarnaselt sellele, mida teeme meie, kui me üritame õppida ja miskit uut teada saada loodusest. Meie näiteks uurime karusid, seda, kuidas nad toituvad, kuidas nad magavad jne. Samal ajal üritame me käituda karudega võimalikult tolerantselt, üsna vähe on selliseid inimesi, kes neid jahivad. Bioloogid tulistavad karu uinutipüstoliga, karu kaotab teadvuse, ta püütakse kinni ja viiakse laborisse teste tegema. Peale seda viiakse karu metsa tagasi, kus ta mingil hetkel ärkab ja kogeb nn “kaduma läinud aega”.

Inimröövidega on sama lugu: teine liik huvitab meie rassist. Inimesed on justkui siinse planeedi bossid – me sõidame lennukitega ja ehitame suuri maju, seega on üsna loomulik, et kõrgem rass oleks meist huvitatud, sellest, kuidas me mõtleme, mida tunneme jne. Seega, aeg-ajalt mõni inimene röövitakse ära, temaga tehakse teste ja tuuakse koju tagasi.

Kuidas neil õnnestub seda kõike nii salaja teha?

Esiteks toimuvad inimröövid enamjaolt kõik öösiti ja kõrvalistes piirkondades. Teiseks, valitsused üle maailma väldivad seda teemat. Selleks on vägagi mõistetav psühholoogiline põhjus. Keegi meist ei taha ebameeldivustega tegeleda. Inimestel on illusioon sellest, et me oleme väga kõrgelt arenenud: meil on suured teadlased, satelliidid kosmoses, moodsad nutitelefonid jne. Kui aga aktsepteerida fakti, et tegelikult meil pole õrna aimugi, kuidas UFO-d liiguvad ja nad on reaalselt olemas, siis tekib suur vastuolu iseendaga. Valitsused ja eliidi rahastatav meedia ei taha seda teemat üldse käsitleda, seega on neil kõige lihtsam seda infot ignoreerida ja meiesuguseid inimesi lollakateks nimetada.

Kas sa usud, et valitsused teevad salajasi UFO-teste ja uuringuid?

Ma ei oska öelda. Ma ei tahaks rääkida asjadest, mida ma ei tea, aga me kõik oleme kuulnud erinevaid teooriaid selle kohta, mida valitsus salaja teeb. Mul ei ole sinna midagi lisada.

Enamus teadlasi ütleb, et inimesed, kes väidavad, et neid on röövitud või nad on näinud UFO-sid, on psüühiliselt haiged.

Täpselt! See on teaduslik viis asitõendite vältimiseks. Selle teooria täpsem nimetus on kognitiivne dissonants. Sa mõtled välja viise, kuidas ebamugavate asjadega mitte tegeleda. Kõige lihtsam on seda ignoreerida.

Kuidas on see fakt, et sa ei varja oma tõekspidamisi, mõjutanud sinu isiklikku elu ja kuidas suhtuvad su kolleegid sellesse?

Olen nüüd pensionil, aga ma õpetasin psühholoogiat ülikoolis 47 aastat. Juba enne seda olin ma kohaliku meedia vahendusel nendest teemadest kirjutanud. Nii mõnigi kolleeg suhtus minusse skeptiliselt, kuid oluliselt see minu karjääri ei mõjutanud, sest olen alati olnud väga julge oma sõnavõttudes.

USA ametlik seisukoht on, et UFO-sid pole olemas, kuidas on teiste riikidega?

Tšiili, Peruu, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa ja Belgia on avaldanud mõningast infot UFO raportite kohta oma ametlikel kodulehtedel. Nad ei kinnita küll mitte midagi, aga mainivad ära, mida on riigitöötajad näinud ja uurinud – otsustage ise. USA õhujõude kodulehel seisab aga, et kõrgemalt arenenud tehnoloogiat pole olemas, UFO-nähtuseid pole ka olemas ja ohtu rahvuslikule julgeolekule maavälistelt rassidelt samuti pole. Kõik need avaldused on väärad!

Kui palju on sinu teada erinevaid tulnukrasse?

Mina ei ole ise midagi uut selles valdkonnas avastanud, minu uurimused lähtuvad teiste uurijate tööst. Budd Hopkins, David Jacobs ja mitmed teised uurijad leiavad, et enim täheldatud tulnukad on klassikalised “hallid”, humanoidolendid, kellel on suur pea, suured mustad silmad ja pikad käed. Nad on inimestest lühemad, umbes 150 cm pikkused, kõhnad, aga väga tugevad. Tundub, et mõned neist on ka lühemad ja on täheldatud ka hallikas-rohekat värvi “halle”. On raporteid ka tulnukatest, kes on täiesti inimese moodi, aga veidi pikemad kui meie. Lisaks on nähtud ka putuka moodi olendeid, kes käivad kahel jalal nagu meie. Sellised olendeid on kirjeldanud röövitud inimesed kas otse või hüpnoosi all.

Kindlasti üks tuntumaid juhtumeid on Barney ja Betty Hilli lugu, kes 1961. aastal sõitsid autoga Kanadast New Hampshere’sse, kui neid hakkas jälitama suur UFO. Kuidagi suundusid nad teelt välja ja nad rööviti. Betty ja Barney mõlemad läksid hiljem hüpnoosi alla ja nad mäletasid kõike, mis juhtus. Betty mäletab, et tulnukad rääkisid temaga telepaatiliselt. Tulnukate liider oli näidanud Bettyle kaarti universumist ja küsinud, kas ta teab, kus asub ta kodu Maa sellel kaardil. Betty ei teadnud ja tulnukas vastas, et sellisel juhul pole tal mõtet näidata, kus nemad asuvad.

Nende psühhiaater Benjamin Simon ütles hiljem, et Barney ja Betty mõlemad rääkisid tõtt. Nad uskusid südamest, et see, mida nad arvavad, et kogesid, just nii oligi. Nad ei valetanud kindlasti selle kohta, mida nad arvasid, et nägid. Kas nad aga nägid tegelikult seda, mida nad arvasid nägevat, ma ei tea.

Paljud inimesed on kirjeldanud ka reptiloidtulnukaid. Kas on võimalik, et kurat ehk saatan, keda kirjeldatakse ka piiblis ja kes meenutabki reptiili, et tema puhul ongi tegemist reptiil-tulnukaga?

Täiesti võimalik. Rääkisin hiljuti ühe oma 92-aastase sõbra ja kolleegiga, kes on täiesti mõistuse juures ja terve, ja tema tuletas mulle meelde ühe piibliloo, kus Ezekiel nägi taevas komeeti, suurt ratast, mis hõljus Maa kohal. Ajaloost on palju näiteid, samuti ka piiblist, mida võiksime interpretreerida UFO-deks ja tulnukateks.

Miks algasid massilised UFO-nähtused 1940-ndatel?

Võime oletada, et selle taga võis olla II maailmasõda, kus me kasutasime aatomipomme, mille gammakiirgus võis märku anda teistele universumi olenditele. Mu naisele meeldib tihti öelda, et meie vanavanematel oli võimatu ette kujutada, et nende lapselapsed võiksid rääkida omavahel üle erinevate mandrite pisikese karbiga, millel pole juhtmeidki küljes, selle karbiga saab isegi näha oma sugulasi teisel pool ookeani. See kõik oli ennekuulmatu alles 75 aastat tagasi. Ajad muutuvad.

Kuula kogu intervjuud siit. (algab 38.06)

Lisaallikad: Coast to Coast, UFO-s, ET-s and Alien Abductions

Toimetas Hando Tõnumaa