Foto: konverentsi salvestuse ekraanikuva + Canva.com

Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule. 

Professor Lutsar näitas, et piirangud ei mõjutanud suremust, näomaskide kasutamine nooremas vanusegrupis ei omanud mingit tähtsust ning oli ka vanemas vanusegrupis pigem marginaalne. Samuti ütles naine, et maskikohustuse, koroonatõendi ja koolide kiirtestimise kasutuselevõtul ei olnud viiruse levikule mingit mõju.

VAATA VIDEOT:

Ka peaminister Kaja Kallas tunnistas 15. juulil ERR-ile, et ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu: “Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni.”

19. juulil seisis Eesti Päevalehe juhtkirjas, et ulatuslikest piirangutest tuleks hoiduda ning keskenduda riskirühmade kaitsmisele. “Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust,” sedastati toimetuse seisukohta.

Telegram.ee on sama rääkinud juba 2020. aastast

Tuletame siinkohal meelde, et Telegram saatis juba 2020. aasta aprillis koroonakriisi vastutavatele isikutele avaliku kirja seoses COVID-19-st tingitud kriisiga ja koostas sama aasta novembris petitsiooni “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“, mis kogus üle 10 000 allkirja.

Lisaks kajastasime 2020 aprillis Knut Wittkowski, New Yorgi Rockefelleri ülikooli pikaajalise biostatistika, epidemioloogia ja uuringudisaini osakonna juhataja arvamust, et “koroonaviirus on võimalik hävitada, kui lubame enamikul inimestel elada normaalset elu ja varjame ühiskonna kõige haavatavamaid osasid, kuni oht on möödas.”; 2020. oktoobris tolleks hetkeks üle 30 000 allkirja (tänaseks ligi miljon) kogunud mainekate ülikoolide teadlaste algatatud Great Barringtoni deklaratsiooni, millega nõuti, et kaitse keskenduks haavatavatele, samal ajal kui terved inimesed jätkaksid oma elu; 2020 novembris The Lanceti 50 riigi põhjal tehtud uuringut, et “maksimaalselt piiravad meetmed ei olnud seotud COVID-19 suremuse vähenemisega” Need on vaid mõned näited sadadest (koroona-teemalisi artikleid kokku üle 2000).

Allikad: ut.ee, konverentsi videoülekande salvestus (monteeris Karantiin), lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas