Foto: Netflix.com ekraanikuva

Olin meeldivalt üllatunud ja hämmingus, kui avastasin, et möödunud kuul on Netflix eetrisse pannud 4-osalise psühhedeelikumidest rääkiva minisarja “Kuidas muuta oma meelt” (“How To Change Your Mind”). Erinevalt üldisest peavoolu hoiakust psühhedeelikumide vastu, kirjeldab Netflixi seriaal teemat üsna objektiivselt ilma igasuguse tobeda “kanep on hüppelaua narkootikum”-stiilis propagandata.

Oscari võitnud filmirežissöör Alex Gibney ja New York Timesi bestselleri autor Michael Pollan on teema jaganud nelja osasse, millest igaüks keskendub erinevale teadvuseseisundit muutvale ainele: LSD, psilotsübiin, MDMA ja meskaliin. Teejuhiks oleva Michael Pollaniga reisime uue psühhedeelse renessansi piirimaile – ja vaatame tagasi peaaegu unustatud ajaloolisele kontekstile –, et uurida nende ainete potentsiaali tervendada, muuta meelt ja kultuuri.

“Kuidas muuta oma meelt” on väga hästi tehtud – lühike, konkreetne ning väga tugeva tausta ja teadlike asjaosalistega. See väljendub ka filmi-ja telekriitika veebisaidil Rotten Tomatoes, kus sarja skoor on maksimum ehk 100%.

Võimalik, et sari osutub niivõrd murranguliseks, et ka peavoolu meditsiin ja teadlased hakkavad lõpuks taipama, et psühhedeelikumid ja narkootikumid on kaks täiesti erinevat asja. Soovitan sarja vaadata neil, kes teemaga esmakordselt kokku puutuvad, kuid usun, et see pakub huvitavat elamust ka juba kogenud psühhonautidele.

Sageli kardame seda, millest me aru ei saa. See hirm viib tavaliselt valede loomiseni. Nii on juhtunud ka psühhedeelikumidega. Kaks režissööri, Alison Ellwood ja Lucy Walker, on sarja aluseks võtnud lugupeetud ajakirjaniku Michael Plani kirjutatud raamatu ja räägivad uimastite teemal erinevate ekspertidega (kasutajad, teadlased jne). Iga episoodi arenedes saame rohkem teada nelja psühhedeelikumi kohta ja nende seostest sõltuvuse, teadvuse, suremise ja psühholoogiliste probleemidega, nagu depressioon.

1. peatükk: LSD

Alates 1943. aastast kuni tänapäevase mikrodoseerimise suundumuseni on LSD avardanud meelt ja muutnud elusid subkultuurigurude ja ka CIA abiga. LSD avastati 1943. aastal, sai 1960. aastatel osaks subkultuuri liikumisest ja nüüd pöördutakse selle poole seoses mikrodoseerimisega. Enam ei tohiks LSD-d pidada lihtsalt aineks, millega hipid tripivad, vaid nüüd kasutatakse seda valu ja teatud vaimse tervise probleemide lahendamiseks. Ometi võeti see USA valitsuse poolt sihikule uimastitevastases sõjas.

2. peatükk: Psilotsübiin

Maagilised seened, nad on olnud olulised Mehhiko põlisrahvastele ja osaks nende pühadest rituaalidest sajandeid. Nüüd on teadusmaailm alustanud uuringuid, et hinnata aine intensiivset mõju. On näidatud, et sellel on positiivne mõju vähihaigetele ja OCD-ga (Obsessiiv-kompulsiivne häire) patsientidele.

3. peatükk: MDMA

MDMA-d või Ecstasyt on suuresti seostatud pidutsejatega ja elektroonilise muusika maailmaga. Uuringud näitavad nüüd, et sellel võib olla transformatiivne mõju PTSD (Posttraumaatiline stressihäire) all kannatavatele inimestele, kuna see vaigistab hirmu või ohtudele reageerimise eest vastutavat ajuosa. Sellest hoolimata on levinud valesid väiteid, et see tapab ajurakke. Muide, MDMA oli kuni 1985. aastani USA-s täiesti legaalne. Nii terapeutide kui ka raverite poolt hinnatud Ecstasy paistab silma esimese psühhedeelikuna, mis tänu kirglikele pooldajatele tõenäoliselt peagi taas legaliseeritakse.

4. peatükk: Meskaliin

Meskaliin, San Pedro ja Peyote kaktusest saadud psühhoaktiivne molekul meskaliin on olnud põlisameeriklaste poolt sajandeid kasutatud püha ravim, mille kasutamise õiguse eest erinevatel pühadel tseremooniatel on põlisameeriklased pidanud pikalt võitlema.

Loodusel on füüsilisele ja vaimsele tervisele palju anda, me ei ole selle täit potentsiaali ära kasutanud. Antud sari püüab näidata probleemi erinevaid külgi ja osutab sellele, et psühhedeelikumide käsitlemiseks on ka teisi viise. Nendel neljal ravimil, mida me oleme suures osas negatiivselt vaadanud, on potentsiaalselt positiivne kasutusala, et ravida ja muuta seda, kuidas erinevaid haigusi või inimmõistuse probleeme ravitakse.

Mõned hinnangud Rotten Tomatoes saidilt:

Sebastian:

Sari balansseerib teaduse ja vaimsuse vahel, mis on õige lähenemine, kui tahad teemast täielikult aru saada. Inimesena, kes on kannatanud raske depressiooni ja ärevuse all, ei saa ma piisavalt rõhutada, kui oluline see dokumentaalfilm on. LSD ja MDMA päästsid sõna otseses mõttes mu elu. Julgustan kõiki seda avatud meelega vaatama ja hetkeks järele mõtlema, miks need ained valitsuse poolt ära keelati. Loodan, et see on alles algus tõsistele kõnelustele, mida peame pidama psühhedeelikumidest ning nende tähtsusest ja mõjust inimese psüühikale ja kultuurile/religioonile.

Clay B:

Saatejuht Michael Pollan on hästi hinnatud uuriv ajakirjanik ja bestselling autor ning see psühhedeelset ajalugu, kogemusi, poliitikat ja terapeutilisi väärtusi kajastava raamatu kohandamine ei valmista pettumust. See ei ole sensatsiooniline ja põhjendab oma narratiivi juhtivate kliiniliste teadlastega tehtud intervjuudes ainete hämmastavate ravitulemuste kohta. Teine episood teemal “Võluseened” (psilotsübiin) sisaldas intervjuud, mis viis mind ootamatult pisarateni. Sarja läbib kurbuse alatoon nende ravimite vastu peetava poliitilise, majandusliku ja kultuurilise sõja pärast. Big Pharma, küünilised poliitikud ja kinnise meelega kultuurijuhid on keelanud nii paljudele traumade ohvritele antud ravi lubamise – ja see on traagiline.

Lissette R:

Silmi avav, hariv ja toob lootust raske vaimuhaiguse kriisiga maadlevasse maailma, et on olemas alternatiivid, mis võivad aidata, tervendada ja ravida.

Kokkuvõttes äärmiselt üllatav ja julge sari Netflixi poolt. Kas tõesti on võimalik, et aastakümneid tabuks loetud teemad nagu psühhedeelikumid ja nende raviomadused hakkavad lõpuks ometi taaskord peavoolu jõudma? Kui see peaks tõeks osutuma, siis jääb loota, et ehk on Netflix ühel päeval valmis rahastama ka sarja “Koroonapettus”.

Viited: Netflix, IMDb, OrcaSound, Rotten Tomatoes, Michael Pollan

Toimetas Hando Tõnumaa