Fotol mikrobioloog Sucharit Bhakdi: Wikimedia Commons / Sachwerte Vermögenswerte mit Kompetenz, CC BY 3.0

Artikkel, mille autorid on arstid Michael Palmer ja Sucharit Bhakdi, toob pärast vaktsineerimist surnud patsientide lahkamiste põhjal välja tõendid, mis näitavad, et 1) mRNA-põhised Covid-vaktsiinid ei jää süstekohta, vaid liiguvad läbi keha ja kogunevad erinevatesse organitesse, 2) kutsuvad esile SARS-CoV-2 ogavalgu pikaajalise ekspressiooni paljudes elundites, 3) vaktsiini poolt esilekutsutud ogavalgu sissetung tekitab autoimmuunhaigustega sarnase põletiku ja 4) see vaktsiinist põhjustatud põletik võib põhjustada tõsiseid elundite kahjustusi, eriti veresoontes, mõnikord surmava tulemusega.

Lahkamisuuringutest ilmnev kahjustusmehhanism ei piirdu ainult COVID-19 vaktsiinidega, vaid on üldist laad ja toimub sarnaselt kõigi nakkuslike patogeenide vastaste mRNA vaktsiinidega, kinnitades, et asjakohane tehnoloogia on ebaõnnestunud ja sellest tuleb loobuda.

Kuigi kliiniliste juhtumite aruanded (nt [1, 2] ) ja akumuleeritud kõrvalnähtude teadete statistilised analüüsid (nt [3, 4] ) annavad väärtuslikke tõendeid mRNA-põhiste COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjustuste kohta, on oluline on kindlaks teha põhjuslik seos ja suhe üksikjuhtudel: patoloogia jääb haiguse põhjuslikkuse tõendamise kuldstandardiks. Teadlaste artiklis käsitletakse mõningaid peamisi leide lahkamismaterjalide kohta patsientidelt, kes surid päevade kuni mitme kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Konteksti selgitamiseks käsitletakse lühidalt ka mõnda eksperimentaalset uuringut.