Tallinna Linnavolikogu aseesimehe nõunik Jevgenia Kirilova arvab, et eesti ja vene noorte vahelise dialoogi tekitamisel aitaks kaasa mittepoliitiliste organisatsioonide ja avatud foorumite loomine, toetus vanemalt põlvkonnalt, paindlik rahvuste eripära arvestav lähenemine ja eelkõige mõtteviis, et pole midagi võimatut.

Hiljuti avaldas Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus aruande Eestis läbiviidud uuringust teemal „Eestis elavate erinevate rahvusvähemuste omavahelised suhted“. Küsitlus viidi läbi 16–29-aastaste noorukite seas.

Uuring näitab, et 34% eesti noorukitest kardavad või suhtuvad vaenulikult oma vene rahvusest eakaaslastesse, kes elavad Eestis. Ainult 7% suhtub mõistvalt ja poolehoiuga, samas kui 59%-l on ükskõik. Sarnane uuring viidi läbi ka vene keelt kõnelevate noorukite seas, kes elavad püsivalt Eestis ja kellel on Eesti kodakondsus, ja see uuring näitas, et nende hulgast 8% kas kardab eestlasi või suhtub eestlastesse vaenulikult. Minu arvates peegeldavad ülaltoodud andmed mitmeti praeguse Eesti ühiskonna tegelikku palet, kinnitades seda, et eri rahvusest noorte vahel puudub igasugune dialoog.

Eestis elava noore inimese ja poliitikuna, töötades noortega iga päev, olen ma hästi kursis selle riigi probleemidega, eriti kohalike vene noorte probleemidega. Kõigepealt tahaksin märkida, et tugevat negatiivset mõju vene ja eesti noorte vahelisele dialoogile avaldab meedia, mis on poliitiliste jõudude ühiskonnamõju vahetuks instrumendiks. Ka sotsiaalse reklaami voog kujundab tugevasti inimeste negatiivset suhtumist. Eriti tugevalt avaldab see mõju alles väljakujunevate seisukohtadega noortele inimestele, kujundades nende poliitilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid vaateid.

Minu arvates oleks üksmeelse ühiskonna kujundamiseks väga vaja diskussiooni, mis aitaks välja selgitada tänapäeva noorte peamisi probleeme ja tekitada lähtepunkte konstruktiivse dialoogi jaoks. Lihtsaimaks lahenduseks võiks olla mittepoliitiliste organisatsioonide ja avatud foorumite loomine, mis osutuksid heaks kasvulavaks ideede päevavalgele toomiseks ja realiseerimiseks. Kahjuks pole viimaste aastate jooksul Eestis selliseid noorteüritusi läbi viia proovitud.

Noorte omavaheliste toimivate suhete vundamenti aitaks luua toetus vanemalt põlvkonnalt, kes suudab jagada omandatud kogemusi. Praeguses sotsiaalselt ebakindlas olukorras on väga tähtis, et noortel inimestel oleks eeskuju vanema inimese näol, sest see võimaldab näha konkreetse näite abil võimalikku arenguperspektiivi kaasaegses keskkonnas. Pealegi sellesse infosse, mis tuleb vanemalt mentorilt, suhtutakse vähem kriitiliselt ja suurema usaldusega. Rääkides Eestist, ei tohi unustada vene- ja eestikeelsete inimeste erinevat mentaliteeti, mis nõuab individuaalset lähenemist dialoogi vormi ja teema valimisel.

Aga pole midagi võimatut!

Jevgenia Kirilova

Foto: erakogu

Tõlkis Jekaterina Lavrik