Korea Rahvademokraatliku Vabariigi välisministeeriumi teatel olid eile korraldatud tuumakatsetus vaid “maksimaalse vaoshoitusega” antud “esimene vastus” USA ähvardusele, ning et juhul kui Washington oma vaenulikkusest ei loobu, järgnevad “suurema intensiivsusega teine ja kolmas meede”, vahendab ERR.

Lääne massiteabevahendid ei välista, et Pyongyang viitab sel viisil veel kahe suurema võimsusega tuumakatse korraldamisele. Välisministeeriumi avalduses, mida levitas riiklik uudisteagentuur KCNA, toonitati, et tänast tuumakatsetust tuleb võtta kui “enesekaitse akti”, mis ei riku rahvusvahelise õiguse norme.

“Kui USA läheb välja sõjale, kohtub ta Põhja-Korea armeega, kes kaitseb riigi au ja suveräänsust lõpuni. Me seisame oma õiguste eest ja laseme välja raketid või sureme sõjas ebaõiglusega. Me läheme sellele revolutsioonilisele sündmusele vastu väärikalt ja saavutame võidu,” on Põhja-Korea välisministeeriumi avalduses öeldud.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Victoria Nuland ütles 7. veebruaril kohtumisel ajakirjanikega, et Ühendriigid ei ole välistanud ega välista ennetavaid meetmeid Põhja-Korea suhtes. Põhja-Korea teatas aga eile, et nad ei tunnusta iial tuumaprogrammi resolutsioone.

Lääne meedias ennustatakse ka, et pidevad tuumakatsetused võivavd viia ka Põhja-Korea suhete halvenemiseni Hiinaga.

Tuumakatsetust oli tunda ka Lõuna-Koreas, kuid Seoulis seetõttu aset leidnud maavärin eriti elanikke ei heidutanud. Riigi esimene naispresident Park Geun-hye mõistis toimunu hukka. “Põhja-Korea tuumakatsetus on tõsine oht Korea poolsaarele ning rahvusvahelisele rahule. See takistab kahe Korea vahelise usalduse loomist ning rahu heaks tehtavaid jõupingutusi,” ütles Park läbi pressiesindaja.

Allikad: ERR, Reuters, Guardian

Toimetas Mariann Joonas