Igal aastal korraldatakse paljudes riikides mitmeid arvutimängude suurturniire – need toimuvad näiteks USA-s, Hollandis ja Suurbritannias. Mängitakse väga erinevaid mänge, alustades rallimängudest, lõpetades tulistamis- ja strateegiamängudega. Sellistel suurturniiridel on tavaliselt suured ja ihaldusväärsed auhinnad, mis võivad ulatuda koguni miljoni dollarini. Asja varjuküljeks on sõltuvus arvutimängudest, mis on paljudele inimestele üsna rängalt mõjunud.

„Me oleme juba ületanud muusikaturu, internetimängurite arv on üle 9 miljoni, mõne aastaga on nende arv kahekordistunud,“ ütleb üks säärase turniiri korraldajatest Venemaal. Kuid on  inimesi, kellele ei piisa vaid mängumaailmast ja mängude reaalsus tuuakse ka päris ellu, kus kantakse kostüüme ja võetakse endale müstilisi ametinimetusi.

Teadlased arvavad, et mängude kaudu on võimalik inimaju mõjutada, kuigi ei osata veel kindlalt öelda, milline aju osa on selle eest vastutav. Üks Vene teadlane väidab, et virtuaalsed suhted ja virtuaalne armastus on nende inimeste elus ühed suuremad mõjutajad – ja seda negatiivses suunas. Inimajus on osa, mis genereerib sõltuvust, ka mängurid langevad selle küüsi.

Mängimine on nagu töö või karjäär

Kristina ja Sergei tutvusid ühel online-mänguturniiril, nad on koos juba mitu aastat. Hoolimata suurest huvist koos mängida ei mängita turniiridel kunagi koos.

Selleks, et osaleda suurel turniiril, mis leiab aset vaid 12 parima meeskonna vahel, peab läbima ja võitma neli eelnevat turniiri sama aasta jooksul, kus alustatakse 800 meeskonna ja üle 4000 online-sõdalasega. Mängurid ise ütlevad, et see on nagu töö või karjäär, iga päev tuleb harjutada 6 tundi mängimist ja tapmist.

Sergei teenib mängimise pealt suuri summasid ja enda sõnul ei oskaks ta teisest tööst isegi mitte mõelda, veel vähem unistada.

Mängurlus vallandab kiiresti negatiivsed emotsioonid

Arstid väidavad, et kui inimene on elurõõmus ja suurem osa tema elust on korras, siis suudetakse teha vahet erinevate reaalsuste vahel, mida võib meile tekitada pidev mängimine. Samas, kui peaks midagi halba juhtuma, tekib kaos ja kõik reaalsused langevad kokku. Viha, agressioon ja negatiivsed emotsioonid tulevad väga kiiresti esile just mängides, eriti aga laskmismängudes.

Kiievis elab ema oma kahe lapsega, 7- ja 12-aastasega, kes mõlemad on mängusõltlased. Nad toituvad kiirtoitudest, süües rämpstoitu ja palju magusaineid. Mängimine on hakanud mõjutama ka nende olemust ja käitumismustreid: lapsed on hüsteerilised ja vägivaldsed.

Ohus nii vaimne kui ka füüsiline tervis

Venemaal toimus tulistamisjuhtum, kus üks advokaat pöördus pärast mängimist ühiskonna vastu ja tappis oma töökohas kuus isikut automaatrelvaga. Arstid rõhutavad, et piir reaalsuse ja videomängude vahel peab jääma alles. Mängimine ohustab peale vaimse tervise ka füüsilist – sellega võib kaasneda silmanägemise halvenemine, krambid kehas või sõrmelihastes või koguni närvivapustus, mille põhjustab ebaõnnestumine mängu sees.

Allikas: Russia Today

Toimetas Chris Kala