Vikipeedias olev foto allkirjaga: “Aatomipommi plahvatusel tekkinud “tuumaseen” Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Foto: Wikimedia Commons

Tuumarelvade võimalik kasutamine on Ukraina-Venemaa konflikti tõttu taas üle mitme aasta päevakorrale tulnud. Aga kas on võimalik, et maailmavalitsejad suudaksid tervet maailma petta tuumarelvade olemasolu kohta? Koroonaga me nägime, et tühja koha pealt on võimalik tervet maailma lollitada surmava pandeemia jutuga. Ja pidagem meeles, et koroonapettus suudeti pähe määrida ajal, mil kõigil on nutitelefonid ning meil on võimalik sekundiga saada ühendus praktiliselt ükskõik millise maailma piirkonnaga. Seega, kas on võimalik, et 1940-ndatel suudeti maailm panna uskuma tuumarelvade olemasolu kohta, ajal, mil polnud nutitelefone ega internetti ning ainult üksikutel oli kodus pisikese ekraaniga udune mustvalge telekas? Tuumapettuse tõendeid ja põhjusi analüüsib Hando Tõnumaa. 

Nii nagu paljud fantaasiad, mida riik propageeris, uskusin ka mina lapsepõlves aatomipommi. Siis kasvasin suureks. Sain aru, et iga ametlikku riigiavaldust tuleb pidada väga kahtlaseks. Siin on mõned põhjused, miks ma kahtlen tuumapommide olemasolus. Allpool toodud punktide tõendeid käsitletakse hiljem.

Trinity tuumapommi testimise dokumentatsioon kirjeldab oletatava tuumapommitorni ehitamist, kuid plahvatuseks kasutatakse TNT-d. TNT torni ehitamine oli väidetavalt mõeldud tuumaplahvatuse võrdlemiseks tavalise plahvatusega. Väidetavalt on see kõigi aegade suurim tavaplahvatus. Arvestades seda, et paljud Manhattani projekti teadlased kahtlesid tuumapommitehnoloogia toimimises, oleks ülimalt teoreetilise tehnoloogia tootmise kiirustamist võinud kergesti võltsida, kui armee pidas trotüüli detonatsiooni tuumarelvaks. Kui tuumapommi tehnoloogia oleks võimatu, on sellise B-stsenaariumi olemasolu täiesti usutav. Trinity plahvatus korraldati öösel, kusjuures vaatlejad ei pidanud teadma plahvatuse tegelikku kaugust.

Tuumarelvade geopoliitilised väited ja tagajärjed on müüdid

Tehniliste kirjelduste ja tehniliste takistuste kriitiline läbivaatamine muudab tuumapommide tootmise ebatõenäoliseks. Tehnilised tõkked on muutunud eksponentsiaalselt raskemaks “tänu” tuumarelvade väidetavale miniaturiseerimisele isegi greibi suuruseks.

Ülemäärased väited tehiselemendi kohta, millel võivad olla kõik plutooniumi hämmastavad ja ebatõenäolised omadused, muutes selle suurepäraseks keeruliste pommide tootmiseks, on kooskõlas keeruka väljamõeldise loomisega.

Tuumarelvade kohta liialdatud väidete apokalüptiline olemus ja tuumatalve loomise oht seab tuumarelvade olemasolu tõsiselt kahtluse alla. See on tõend selle kohta, et tuumanarratiivid on iseloomulikud pigem psühholoogilisele operatsioonile kui tegelikkusele.

Plutooniumi ebatõenäolised omadused tuumapommide tootmiseks seavad kahtluse alla ka selle väidetava kasutamise tuumajõul töötavates kosmosesondides. Kus on kogu pliivarjestus, mida oleks vaja nende kosmosesondide töötajate ja komponentide kaitsmiseks, mis muide muudaks ka startimise liiga raskeks?