Foto: Miguel Á. Padriñán / Pixabay 

Tallinnas toimus 18. oktoobril koroonavaktsiinide tüsistusi käsitlev konverents, mille kõikidest ettekannetest on Telegram varasemalt teinud ka kokkuvõtte. Tegemist oli esimese konverentsiga Eestis, kus räägiti avalikult koroonavaktsiinide kõrvaltoimete problemaatikast ning lahati ka suvel loodud vaktsiinikahjude fondi puudusi.

Teadusuudis.ee veergudel analüüsib nüüd konverentsi sõnavõtte Covid-19 uurija Kaari Saarma (MSc molekulaarbioloogias), võttes kriitiliselt luubi alla prof Irja Lutsari ettekande, mis sisaldas mitmeid kaheldavaid väited. Lisaks käsitleb artikkel teemasid, mis jäid antud konverentsi fookusest välja, ent mis on olulised vaktsiinitüsistuste probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks.

Telegram avaldab lühiülevaate artikli olulisematest punktidest, täispikka artiklit koos viidetega saad lugeda portaalist Teadusuudis:

• Uus vaktsiinikindlustuse süsteem pole oma eesmärke veel täitnud.
  Septembris oli Eestis kõigist vaktsiinikindlustuse taotlustest rahuldatud 1,6%, samas kui Soomes on vastav näitaja 50% ja Jaapanis 80%. Üheski teises riigis pole rahuldatud taotluste protsent nii madal kui Eestis.
  
  
• Koroonavaktsiinide kaitse raske haigestumise vastu pole püsiv vaid muutub pärast 11 kuu möödumist negatiivseks.
  
  
• Vaktsiinitüsistuste raviks on mujal maailmas olemas ravijuhised, ent Eesti riiklikes ravijuhistes mitte.
  
  
• Pika covidi ja vaktsiinitüsistuste sümptomid kattuvad osaliselt, kuna probleeme tekitab mõlemal juhul ogavalgu toksikoloogia.
  
  
• Florida terviseameti tellitud uuring näitas, et 28 päeva jooksul pärast mRNA vaktsiini saamist kasvas südameprobleemidega seotud surmade suhteline esinemissagedus 18-39-aastastel meeste hulgas 84%.
  
  
• Enamikke kõrge vaktsineeritusega riike räsib liigsuremus, mis pole Covidi põhjustatud. Nt Ühendkuningriigis on tänavu olnud 15% liigsuremus nii enne kui peale kuumalainet. Austraalias oli 2022. aasta esimeses pooles üldsuremus 17% kõrgem kui varasemate aastate keskmine.
  
  
• Vaktsiinijärgne müokardiit on sagedasem, kui Ravimiameti andmetest nähtub.
  
  
• Kohtu korraldusel avaldatud V-Safe andmebaasi 10 miljoni inimese ankeetandmed näitavad, et üle 7% vaktsineeritutest vajas arstiabi.
  
  
• USA vaktsiinikahjustuste andmebaasi VAERS statistika on alaraporteeritud. VAERS-s on seisuga 16.09.2022 enam kui
  – 31 000 vaktsiinijärgse surma teadet,
  – 1,4 milj vaktsiinijärgse kõrvaltoime teadet,
  – 50 000 vaktsiinijärgse kõrvaltoime teadet.
  
  
• Väide, et mRNA vaktsiin püsib õlavarres, osutus väärinfoks.
  
  
• Pfizeri ja Moderna kliinilises uuringus osalejatel oli suurem risk saada tõsine kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse. 
  
  
• Koroonavaktsiinidega jäeti tegemata kriitilise tähtsusega uuringuid, puuduseid oli ka kliinilistes uuringutes.
  
  
• Platseebogruppide kaotamisega võeti võimalus hinnata vaktsiinide ohutust pärast 6 kuu möödumist.
  
  
• Kliiniliste uuringute 6 kuu andmed näitasid, et vaktsiinid ei vähenda üldsuremust.
  
  
• Euroopa Ravimiameti eelarvest 89% tuleb farmaatsiatööstuselt kui aastal 1995 oli see 20%.

Loe pikemalt ja tutvu allikatega: https://teadusuudis.ee/artikkel/vaktsiinitusistusi-kasitlev-konverents-koroonavaktsiinid-pole-eestis-ohutumad-kui-mujal-maailmas

Teadusuudis.ee artikli kirjutas ja kokkuvõtte tegi Kaari Saarma

Toimetas Mariann Joonas