4. veebruar 2023 kell 12:26
Kui jätta kõrvale EKRE, siis näib Eesti erakondi ühendavat nüüd soov kujundada ühiskonnas ühine inforuum, kus ei ole kohta vihakõnele ja valeinfole, kirjutab poliitikavaatleja Andres Laiapea, kes osaleb ise Riigikogu valimistel üksikkandidaadina Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas.
Ärge laske ennast häirida pealkirjal, mis võib tunduda eksitav. Järgnevalt tuleb juttu vaid sellest, mida on Riigikogu valimistel osalevad erakonnad pannud valimisprogrammidesse kirja Eesti inforuumi kujundamise, vihakõne ja valeinfoga võitlemise ning muude selliste toredate asjade kohta, mis puudutavad kuidagi sõnavabadust. Lisan muidugi ka mõningaid omapoolseid kommentaare.
Üldsõnaliselt deklareerivad toetust sõnavabadusele oma valimisprogrammides nüüd loomulikult peaaegu kõik erakonnad. Reformierakond kuulutab, et nende kindlakäelisel juhtimisel püsib Eesti “läänelikus väärtusruumis, kus kehtib sõnavabadus ning kõigil on võrdsed võimalused ja õigused.” EKRE lubab seista “sõnavabaduse kui meie ühiskonna ühe põhiväärtuse kaitsel.” Keskerakond väidab, et peab vajalikuks seista aktiivselt ajakirjandusvabaduse eest. Sotsid lubavad tagada meedia sõltumatuse ja vabaduse.
Rohelised väärtustavad enese sõnul “arvamuste paljusust ja sõnavabadust, kui see on argumenteeritud, teisi kaasinimesi austav ja nende eneseväärikust austav.” Parempoolsed lubavad seista selle eest, et Eesti jääks kindlaks meile omastele läänelikele väärtustele, nimetades nende hulgas ka sõnavabadust. “Austame sisulist poliitilist debatti, mis keskendub maailmavaatelistele valikutele. Seisame vastu populismile ja äärmuslusele,” lisavad nad samas.
Otsesest deklaratsioonist sõnavabaduse toetuseks on hoidunud ainult erakonnad Isamaa ja Eesti 200. Samuti valimistel osaleva Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, mille nimekirjas kandideerivad ka liikumise Koos aktivistid, valimisprogrammi ei õnnestunud kusagilt leida.
Vihakõnele ei taheta sõnavabadust laiendada
Nagu nähtub tsiteeritud roheliste programmist, võib erakondade toetus sõnavabadusele olla aga tingimuslik. Rohelised rõhutavad samas veel eraldi, et nad taunivad “konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet.” Ja sarnase punkti on võtnud programmi mitmed teisedki erakonnad. Sotsid taunivad vaenu õhutamist ning lubavad vaenukõne keelustada. Nad leiavad, et kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil peab kuuluma karistust raskendavate asjaolude hulka. Eesti 200 lubab täiendada vaenukõne definitsiooni selliselt, et “vaenukõne on ka avalik vägivallale õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis seega tekitab ohtu avalikule korrale.”
Huvitav, kas see peaks kehtima siis ka nende selle erakonna enda nimekirjas kandideerivate isikute suhtes, kes on väljendunud nüüd küllalti krõbedalt näiteks venelaste kui rahvuse aadressil? Või soovitakse kasutada selles osas mingeid topeltstandardeid?
Reformierakond väidab, et on üheselt leppimatu igasuguse vägivalla suhtes, ja lubab muuta vaenu õhutamise karistatavaks. “Põhiseaduse kohaselt on vaenu õhutamine üheselt keelatud ja karistatav, kuid kehtiv karistusõigus on vastutuse vaenu õhutamise eest sidunud tekitatud tagajärjega. Viime lõpule aastaid kestnud õigusteoreetilise debati ja muudame karistusseadustikku selliselt, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne,” selgitatakse nende programmis.
Selget vastuseisu sellele plaanile väljendab ainsana EKRE, mis näeb selle taga soovi piirata sõna-, usu- ja südametunnistusvabadust. “Me ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat,” kuulutavad nemad.
Pehmemal kujul võib lugeda vähemalt osaliselt sama mõtte välja Keskerakonna programmist. Selle kirikutele ja kogudustele pühendatud alajaotus algab teatega, et Keskerakond peab vajalikuks tagada seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Samas lisatakse siiski, et “selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.” Nii et laveerimisruumi on keskerakondlased jätnud endale piisavalt – sõltuvalt tõlgendusest võivad nad teha selles küsimuses koostööd nii EKRE kui ka Reformierakonnaga.
Inforuum tahetakse puhastada valeinfost
Lisaks vihakõne ohjeldamisele lubavad mitmed erakonnad võidelda valeinfo vastu. “Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida,” teatab Reformierakond, lisades samas, et riik peab “tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Keskerakond peab samuti vajalikuks tõsta riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.
“Toetame tegevusi, mis aitavad vähendada desinformatsiooni levikut Eestis, ning tugevdame riigi strateegilise kommunikatsiooni võimekust inforünnetele vastu seismiseks,” lubavad ka sotsid.
“Strateegiline kommunikatsioon on meie julgeoleku kindlustamise võtmetegur,” rõhutab Eesti 200. “Eesti inforuum ja ühiskond vajab tugevamat kaitset propaganda ja desinformatsiooni vastu. Strateegilise kommunikatsiooni võimekus tuleb viia uuele tasemele, ühtse juhtimise alla ja ehitada üles suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.”
Isamaa lubab samuti töötada välja meetmed, et võidelda koos liitlastega desinformatsiooni leviku vastu. Peale selle lubavad nad aga seista vastu ka perevaenuliku propaganda levikule ning kaitsta lapsi agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest. Kummalisel kombel ei leia sarnast lubadust EKRE programmist, kus rõhutatakse üksnes enda vastuseisu vihakõne ohjeldamisele.
Reformierakonna lubadused vaenukõne kriminaliseerimise ja valeinfo tõrjumise osas lähevad aga mõneti vastuollu nende valimisprogrammi selle punktiga, milles kuulutatakse enda toetust täielikule loomevabadusele. “Kunstilisele väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame,” lubab Reformierakond. “Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rakendamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.”
Soovitakse kujundada ühist inforuumi
Kolmas oluline komponent selles võrrandis on ühiskonnas ühise inforuumi kujundamine. Reformierakond peab enese sõnul oluliseks ühise info- ja väärtusruumi loomist. Keskerakond peab aga kogu ühiskonna ühtses inforuumis hoidmiseks vajalikuks rahastada riigieelarvest eesti-, vene- ja ingliskeelse meedia arendamist. Sotsid lubavad luua Eestis elavatele erineva kodukeelega inimestele ühise inforuumi, kasutades seejuures teisi keeli sillana inimeste eestikeelsesse ja Eesti-meelsesse inforuumi toomiseks.
Peamise vahendina sellise inforuumi kujundamisel nähakse rahvusringhäälingut. “Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest elanikud vajavad kriisiolukorras usaldusväärset informatsiooni. Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja rahastamise kava. Ehitame uue kaasaegse tehnoloogilise varustusega telemaja,” lubab Eesti 200. “Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome territooriumil,” leiab Reformierakond.
Sotsid lubavad muuta ERR-i nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendada selle kompetentsust ning teha Eestis toimuvad sündmused paremini nähtavaks ka välisajakirjanikele. Rohelised leiavad, et kõik ERR-i programmid, aga ka kõik erakanalite vabalevis olevad programmid peaksid olema erivajadusega inimeste tarbeks varustatud tõlkega viipekeelde.
“Ligipääsetav peab olema ka sisuline ühiskonnas osalemine. Vabariigi presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Oluline teave peab olema saadav ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil ning loetav ekraanilugeriga,” rõhutavad rohelised. Nemad ja Eesti 200 on toonud eraldi välja ka vajaduse arendada ühiskonnas, eelkõige koolilaste ja noorte seas meediakirjaoskust.
Isamaa lubab tagada eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma, aga toetada ka väliseesti ajakirjandust ning teha koostööd erameediaga, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites. Keskerakond lubab jätkata elanike parema informeerituse tagamiseks ajalehtede kojukande riigipoolset toetamist.
Lõpetuseks ka veidi valimispropagandat
Kui jätta kõrvale EKRE, siis näib Eesti erakondi ühendavat nüüd soov kujundada ühiskonnas ühine inforuum, kus ei ole enam kohta vihakõnele ja valeinfole. Kuidas selleni praktikas jõuda tahetakse ja kas selline siht on üldse realistlik ehk eesmärk vabas ja demokraatlikus ühiskonnas saavutatav, see on muidugi iseküsimus, millele saab anda vastuse vaid tulevik. Mina isiklikult olen selles osas küll veidi skeptiline ning seisan üksikkandidaadina natuke teistsuguse visiooni eest.
“Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on Eestis seadusega keelatud, kuid sõnavabadus ei tohi selle tõttu liigselt kannatada,” märgin ma nüüd oma valimisprogrammis. “Eestis peab jääma inimestele alati õigus, näiteks, nii levitada kui ka kritiseerida Piiblis või Koraanis leiduvaid õpetusi; usuvabadus tähendab, et kedagi ei tohi võtta vastutusele pühakirjade tsiteerimise ega ka blasfeemia eest.”
“Elujõulise demokraatia eelduseks on vaba ja sõltumatu, mitmekülgse ning kvaliteetse ajakirjanduse olemasolu. Kahjuks domineerivad praegu Eesti meediaturul paar oligarhilist kontserni, mis tegelevad eelkõige oma suuromanike huvide teenimise ning meelelahutusliku klikimeedia arendamise, aga mitte tõsiseltvõetava uuriva ajakirjandusega, mida kannustaks mitte soov kujundada oma tarbijate meelsust ja publikuga manipuleerida, vaid siiras püüd lugejaid igakülgselt infomeerida ja mõista ning selgitada ühiskonnas toimuvaid protsesse,” kirjeldan seal enda nägemust tegelikkusest.
“Sellises olukorras on oluline toetada avalik-õigusliku ringhäälingu (ERR) arengut poliitiliselt erapooletu ja sõltumatu meediaorganisatsioonina ja kultuuriväljaannete jätkuvat ilmumist. Riik peaks aga lõpetama igasuguse rahaliste toetuste maksmise erameediale, sealhulgas ajalehtede kojukande doteerimise. Selle asemel võiks langetada lihtsalt trükitoodete (ajalehtede ja raamatute) käibemaksu,” leian samas. “Oluline on kujundada meedia arengut toetavat keskkonda, kuid tuleb hoiduda riigipoolsete toetuste maksmisest suurtele oligarhilistele meediakontsernidele. Ja valitsuse pressikonverentsidele tuleb lubada ka nn. alternatiivmeedia, näiteks portaali Telegram esindajad, kes ei ole sinna seni pääsenud.”
Andres Laiapea
Kasutatud allikad:
https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/valimisprogramm/
https://ekre.ee/ekre_2023_aasta_riigikogu_valimiste_programm/
https://www.keskerakond.ee/files/valimisplatvorm_2023.pdf
https://valimised.sotsid.ee/programm/
https://www.eesti200.ee/programm
https://isamaa.ee/rk23/programm/
https://rohelised.ee/programm/
https://parempoolsed.ee/riigikogu-valimised-2023/parempoolsete-pohiseisukohad-riigikogu-valimistel/
https://eesti.laiapea.eu/programm.pdf
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.