Foto: ekraanikuva / Canva

Austraalia suurim poekett Woolworths laiendab oma iseteeninduskaamerate ja AI-tehnoloogia kasutamist enam kui 250 kauplusesse ja see samm teeb muret privaatsusekspertidele. Sydney ülikooli ärikooli äriinfosüsteemide professor Uri Gal ütles ajalehele The New Daily, et ühiskonnana peame sellise tehnoloogiaga seoses „ettevaatlikult liikuma”. Professor Gal sõnas, et selliseid tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu erinevates sektorites ja kauplustes ei peetud veel paar aastat tagasi vastuvõetavaks, seega peaksime nende normaliseerimise pärast muretsema. Sest kui see trend juurdub, siis ei saa seda enam kunagi tagasi pöörata.

 Kuidas Woolworthsi iseteeninduskassad töötavad?

Kaamera ja tehisintellekt tuvastavad, kui iseteeninduskassas kaupu õigesti ei skannita. Kaamerad on paigutatud ostja pea kohale ja sellise nurga all, et tuvastada tegevust nii iseteenindus- kui ka töötajatega kassades. Kui ost pole korralikult skannitud ja pakkimisalasse paigutatud, kuvatakse ekraanil lühike video, mis annab kliendile võimaluse kaup uuesti skannida.

Toodete korvi või kärusse jätmist, toote valesti skannimist või toote eiramist kassas võib lugeda valeskannimiseks. Jäädvustatud kaadreid ei saa otsepildis vaadata ja kui kogemata jäädvustatakse ka ostja nägu, siis see hägustatakse, et kaitsta kliendi anonüümsust.

Selle tehnoloogia eesmärk on anda klientidele võimalus skannida tooteid,

mis jäid kahe silma vahele, ütleb Woolworths.

Woolworthsil on kasutusel ka tehnoloogia, mis skannib puu- ja köögivilju, kui need asetatakse iseteeninduskassa lauale. “Süsteem kasutab pildituvastustehnoloogiat, et filtreerida võimalike toodete loend nende värvi, kuju või suuruse alusel,” ütles Woolworthsi pressiesindaja.

“Nii et kui klient asetab skannerile lahtise tomati, kuvab süsteem puu- ja köögiviljade täieliku loendi asemel erinevaid tomatisorte. See muudab meie iseteeninduse pisut kiiremaks ja parandab klientide jaoks tootevaliku täpsust,” selgitas ta.

Seda valikunimekirja abistavat tehnoloogiat hakatakse järk-järgult rakendama Woolworthsi kauplustes kogu Austraalias ning 1000 kauplusest 685 juba kasutavad seda.

Kas seda tehnoloogiat on vaja?

Rob Nicholls töötab UNSW Business Schoolis ja on spetsialiseerunud teeninduse reguleerimisele ja turvalisuse korraldamisele. Ta nendib, et Woolworthsi õhukaamerate kasutamisel on oma loogika, kuid tema arvates on kõige tõhusam viis iseteeninduskassade jälgimiseks suunata kaamera tootele, nagu seda teeb Woolworthsi “vali ja juhenda” (pick and assist) tehnoloogia.

“Teil on vaja kaamerat, kui klient kaalub kaupu ja see kaamera täpsustab, millise kaubaga on tegu,” selgitas ta ajalehele The New Daily, et nimetatud kaamera aitab ära hoida näiteks avokaadode ostmist kartulitena ehk odavama tootena. “Pettuste tuvastamiseks kasutatav kaamera huvitub kaubast, mitte ostjast,” ütles ta.

Woolworthsi pressiesindaja selgitas, et õhukaamerad aitavad vähendada skannimishäireid ja nende kasutuselevõtmine on üks paljudest algatustest, mis aitavad muuta ostlemist mugavamaks ja sujuvamaks. “Kuigi enamik kliente käitub iseteeninduskassades õigesti, võib siiski kergesti juhtuda vigu.”

Professor Nicholls aga arvab, et Woolworths peaks kaaluma, kas soovib eemale peletada püsikliente või ainult neid väheseid, kes poest varastavad – inimestele ei meeldi üleliia, kui neid iga liigutuse tegemisel jälgitakse ja lisakaamerad võivad kliendid viia otse konkurendi juurde. “Vähemalt supermarketite puhul on olemas teatud määral konkurents,” ütleb professor Nicholls, et kui privaatsus muutub müügiargumendiks, siis valivad kliendid kaupluse, kus neid vähem jälgitakse.

Kuidas need kaamerad erinevad tavalisest CCTV-st?

Enamikul jaemüügipindadel kasutatakse turvakaameraid, kuid nende korral on kliendile tagatud privaatsus, kui ta midagi valesti ei tee.

Kuigi Woolworthsi kasutatav süsteem on mõeldud nn heidutuseks ja annab klientidele võimaluse veenduda, et nad maksavad kõige eest ega salvesta identifitseerivaid üksikasju, on professor Nichollsi arvates inimestel siiski põhjust muretseda kõikvõimalike seiretehnoloogiate järkjärgulise hiiliva pealetungi pärast.

Ekspert: inimesed peaksid olema mures tehnoloogia hiiliva pealetungi pärast.

Hiiliva pealetungi pärast muretsemise põhjus peitub selles, et kui algselt on olemas tehnoloogia või poliitika, mis on mõeldud ühe konkreetse asjaga tegelemiseks, aga hiljem rakendatakse seda teistes kontekstides.

“Nii et see lõpuks selgub, et olete lubanud selliseid asju, mida te alguses silmas ei pidanud,” selgitab ta. “Inimesed tahavad uskuda, et suurtel ettevõtetel on parimad kavatsused ja nende eesmärk on muuta tarbija jaoks teenindus tõhusamaks, kuid inimesed peaksid olema siiski ettevaatlikud, kui tegemist on nende privaatsusega,” ütleb ta, et positiivsed eesmärgid võivad endas peita negatiivseid tagajärgi.

Allikas: thenewdaily.com.au

Tõlkis Hando Tõnumaa