Foto: davidicke.com 

Hollandi poliitikat elavdab Põllumeeste-Kodanike Liikumise (BBB) võit hiljutistel valimistel – erakordne tulemus pisut enam kui kolm aastat tagasi moodustatud võimuvastase partei jaoks, kirjutab Thomas Fazi ajakirjas UnHerd. Nn Suur Toidu-Lähtestamine on Maailma Majandusfoorumi (World Econoic Forum) ülemaailmne tegevuskava, mille vastu põllumehed võitlevad. Hollandis toimuv näib olevat osa palju suuremast mängust, mille eesmärk on “lähtestada” rahvusvaheline toidusüsteem. Sarnaseid meetmeid võetakse praegu kasutusele või kaalutakse mitmes teises Euroopa riigis, sealhulgas Belgias, Saksamaal, Iirimaal ja Suurbritannias (kus valitsus julgustab traditsioonilisi põllumehi lahkuma, et vabastada maad uutele „jätkusuutlikele” põllumeestele).

Põllumeeste-Kodanike Liikumine kasvas välja massimeeleavaldustest Hollandi valitsuse ettepaneku vastu vähendada 2030. aastaks lämmastiku heitkoguseid riigi põllumajandussektoris 50% võrra – eesmärk on järgida Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eeskirju. Kui suurtel põllumajandusettevõtetel on vahendid nende eesmärkide saavutamiseks – kasutades vähem lämmastikväetist ja vähendades oma kariloomade arvu –, siis väiksemad ettevõtted, sageli pereettevõtted on sunnitud oma maad ära müüma või farmi sulgema.

Pole farme, pole toitu

Euroopa Komisjoni dokumendi kohaselt on selle strateegia eesmärk „põllumajanduse laiendamine, eelkõige talude väljaostmise või lõpetamise kaudu, eesmärgiga vähendada kariloomade arvu” – see oleks esmalt vabatahtlik, kuid vajadusel ei ole välistatud sundväärandamine.

Seetõttu pole üllatav, et need plaanid kutsusid esile massilisi proteste põllumeestelt, kes peavad seda otseseks rünnakuks nende eluviisi vastu: BBB loosung “No Farms, No Food” („Pole farme, pole toitu“) leidis valijate seas tugeva vastukaja. Kuid lisaks murele meetme mõju pärast riigi toiduga kindlustatusele ja sajandeid kestnud eluviisile, mis on lahutamatu Hollandi rahvuslikust identiteedist, on ka selle drastilise meetme põhjendus küsitav.