Foto: Tagesschau

Üha enam Euroopa kivisöel töötavaid elektrijaamu läheb üle puidugraanulitele – seda looduse arvelt. Näiteks Euroopa suurim pelletite tarnija Eestis raiub hoogsalt metsa, vahendas Saksa televisooni ARD vanim uudistesaade “Tagesschau” teisipäeval.

Ainult veel pooleldi metsaga kaetud Eestit raiutakse kiires tempos: väikeriik on Euroopa suurim pelletieksportija. Suur osa Eesti puidust rändab Euroopa söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse, mis lähevad üle pelletitele – kõrgelt subsideeritud, väidetavalt taastuvenergiale. See on suur viga, mis muutub üha selgemaks: mitte üksnes Saksamaal, vaid EL-is tervikuna raiutakse praegu rohkem puid kui see, mis tagasi kasvab.

Tagesschau käis Lääne-Virumaal reportaaži tegemas ja vahendab Päästke Eesti Metsad juhi Liina Steinbergi muret meie metsade pärast – Liina on sealsete metsade vahel üles kasvanud, kuid nüüd haigutavad metsa asemel maastikul lageraiealad ning kollane harvester napsab kaskesid nagu õlekõrsi.

Eestis Lääne-Virumaal kulgevad piki metsaalust poolteise meetri sügavused drenaažikraavid. Need võimaldavad metsaalusel kuivada, et harvesterid saaksid kergemini ligi pääseda. Kraaviseinas on hästi näha 50 sentimeetri paksune turbakiht maa sees.

Tõhus, odav, hävitav

Metsakaitsja Steinberg, osutab pisarsilmil tohututele lageraiealadele, mis laiuvad nii kaugel, kui silm ulatub: kased, männid, saared, tammed – kõik on kadunud. Lageraie on Eestis traditsiooniline metsamajandamisviis, selgitab ta. Tõhus, odav, hävitav: maapind rebitakse üles ja seejärel eraldub suures koguses CO2.

Imetajad, kahepaiksed, putukad ja lugematud taimed on kaotamas oma elupaika. Ja masinad, mis kaaluvad kuni 15 tonni, laastavad metsaalust. Steinberg osutab harvesteri poole meetri sügavusele rajale: “See sõitis siia umbes kolm aastat tagasi ja lahkus, kui töö tehtud – nii jääb see siin järgmisteks aastakümneteks või isegi sajanditeks. Ja siia on väga raske midagi uut istutada.”

Tükeldatakse lugematu arv puutüvesid

Eestis raiutakse aastas kümme kuni kaksteist miljonit tihumeetrit puitu – kaks korda rohkem kui Nõukogude ajal. Üle poole moodustab eelkõige küttepuit – puit, mida Eesti maaelanikkond vajab kütteks ja puit pelletitööstusele.

Kagu-Eestis Võrumaal asuva Osula küla lähistel asub Euroopa suurima pelletitootja Graanuli uhiuus pelletitehas. Palke täis veoauto veoauto järel läbib sissepääsu värava juhtseadise. Tehase territooriumile on virnadesse laotud tuhandeid palke, tehas töötab ööpäev ringi, nagu kõrval asuva teise ettevõtte saeveskigi. Graanul toodab aastas ligikaudu 2,5 miljonit tonni graanuleid – üheteistkümnes tehases üle kolme Balti riigi – Eestis, Lätis ja Leedus.

Ukraina sõda suurendab nõudlust

Olulisemad ostjad on elektrijaamad Taanis, Hollandis ja Suurbritannias, selgitab ettevõtte pressiesindaja Mihkel Jugaste. “Ülemaailmne pelletiturg kasvas juba enne Ukraina sõda väga kiiresti. Sõda aga vallandas Euroopas täiendava kasvuspurdi. Inimesed toetuvad nüüd üha enam ohututele energiaallikatele, mis on saadaval nende endi piirkonnas. “Nüüdseks USA investeerimisfondile kuuluv Graanul toodab pelleteid 55 protsendist saeveskijäätmetest ja 45 protsendist madala kvaliteediga palgist,” räägib Jugaste.

Eesti metsad: süsiniku neeldajate asemel netoheitjad

Väikese Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajana on Eesti keskkonnaminister Madis Kallas oma riigi lageraie vastu üsna jõuetu. Ta selgitab, et Eesti rahvusparkides ja “Natura 2000” kaitsealadel on lageraie endiselt lubatud. “Meie keskkonnakaitseseadused on nõrgad. Ja puidutööstus pole selles süüdi. Ei, meie parlamendi 101 liiget vastutavad näiteks raiete lubamise eest pesitsushooajal. Tööstus kasutab seda seadust ainult maksimaalse kasumi saavutamiseks.”

Tegelikult on Eesti metsad, mis peaksid olema süsiniku neeldajad, olnud süsiniku netoheitjad alates 2018. aastast. See on üks põhjusi, miks keskkonnaminister on kasutanud oma õigust vähendada riigimetsas raiemahtu üheks aastaks – vähemalt kümne protsendi võrra.

EL sanktsioonid lageraietel kaitsealadel

“Loodetavasti ärkavad peagi ka teised poliitikud,” ütleb keskkonnakaitsja Steinberg. “Loodetavasti keelavad nad vähemalt Natura 2000 alade raie ilma keskkonnamõju hindamiseta.”

Euroopa Komisjon on sellise metsaraie tõttu algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse – see protsess võib aga kesta mitu aastat. Eesti metsadel seda aega ei ole, ütleb keskkonnaaktivist, kes kaebab nüüd oma organisatsiooniga “Päästke Eesti metsad” Eesti kohtusse. “Tahame keelata igasuguse metsaraie Natura 2000 aladel ilma keskkonnamõjude hindamiseta”.

Allikas: tagesschau.de

Toimetas Hando Tõnumaa