Foto: Karli Saul / nfttallinn.com 

Sellel nädalal toimus Tallinnas juba teine NFT ja Web3 konverents NFT Tallinn, mis tõi kokku oma ala eksperte üle 30 riigist ning meelitas kohale krüptoraha ja plokiahela entusiaste nii Eestist kui ka välismaalt. Kui sina ei tea, mis on plokiahel, krüptoraha, web3 või NFT, siis soovitan siiralt neid teemasid uurida, sest meie lapsed ehk Alpha generatsioon kasvab üles reaalsuses, kus need eelnimetatud nähtused on n-ö default ehk igapäevased asjad. Ekspertide hinnangul saab esimesest masside poolt omaks võetud Web3 ettevõttest sama suur bränd kui praegu Google. Ülevaate tegi Hando Tõnumaa.

Mis on NFT?

NFT (non fungible token) on plokiahelal toimiv digitaalne esitus, mis on unikaalne ja mis võib esindada ükskõik millist digitaalset faili ning samaaegselt näitab ta ka seda, kelle oma see NFT on. Võrdluseks, üks Bitcoin minu rahakotis on täpselt sama väärtuse ja omadustega nagu sinu rahakotis olev Bitcoin. Aga NFT-d on kõik erinevad. NFT tõestab, et protokoll on unikaalne, ja ka seda, kellele see kuulub.

NFT võib olla näiteks:

• digitaalne kunstiteos või muud moodi digitaalne fail, mida saab koguda
• intellektuaalne omand
• igasugused piletid ja lepingud
• muusikapala
• kooli lõputunnistus
• arvutimängus oleva tegelase riietus/varustus
• metsamaal olevate puude detailne kirjeldus ja väärtus, mis võimaldab müüa CO2 krediiti

Konverentsil kõnelenud Ethan Pierse selgitas väga lihtsalt, et näiteks muusikud saavad müüa oma muusikat või kontserdipileteid NFT kujul. Kuigi iga NFT ostja saab selle sama laulu või kontserdi pileti, kaasneb sellega lisaväärtus, milleks võib olla näiteks eksklusiivne foto artistist. Lisaks võib NFT ostja saada artisti järgmise laulu varem kui muu rahvas või näiteks tasuta T-särgi – ükskõik, mida artist oma fännile pakkuda soovib. Oluline on mõista, et kuna NFT on plokiahelas, siis on artistil fänniga otsesuhe ilma vahemeheta nagu näiteks Facebook või Instagram.

Lisaks kontserdipiletile saab NFT olla ka lennupilet. See võimaldab kliendil, kes on ostnud lennupileti, aga mingil põhjusel ei saa viimasel hetkel lennule minna, müüa see pilet kellelegi teisele enda määratud hinnaga. Tehnilisest küljest saaks ka lennufirma selle edasimüügiga tegeleda, aga nagu uute ja innovaatiliste asjadega alati on, tuleb adopteerimine üldiselt väikefirmadest ja inimestelt endalt. NFT loob peagi ka olukorra, kus meil pole enam vaja notareid.

Veel sellel kümnendil hakkavad kõik koolid lõputunnistusi välja andma NFT kujul, see tagab selle, et keegi ei saa enam näiteks LinkedInis lambist kirjutada, et yo mul on Harvardi lõputunnistus, vaid ühendades oma digitaalse rahakoti (wallet’i), saad ise valida, millist infot sa enda kohta lased LinkedInis kuvada. Ja see, mida sa kuvad, on unikaalne ning tõene.

NFT saab kaasa anda ka luksustootele, nagu näiteks kallis käekell, mis tähendab, et kui varas peaks selle ära virutama, siis saab ta seda edasi müüa ainult n-ö mustal turul ehk tänaval, sest kullakauplus küsiks kohe koos kellaga ka NFT-d.

Praegu müüvad NFT-sid oma klientidele sellised nimed nagu Starbucks, Nike, Ed Sheeran jpt.

Mis on Web3?

Et sellest aru saada, vaatame kõigepealt üle, mis on Web1 ja Web2.

Web1 oli n-ö internet-lehekülgede esmane versioon 1990-ndatel staatilise infoga, kus sai parimal juhul interaktiivse poole pealt jätta kommentaare või suhelda foorumites. Web2 on sotsiaalmeedia platvormid nagu Facebook, Instgram jne, mille kasutaja on n-ö toode, kellele kuvatakse reklaami ja kelle postitusi saab tsenseerida ja kontosid kustutada, jättes nad nii ilma oma ajajoonest kui ka fännidest.

Web3 on aga plokiahelal toimiv platvorm, mille kasutajal on otsekontakt kõikide oma fännidega. See tähendab, et kui luuakse näiteks mingi uus TikToki sarnane plokiahela peal toimib platvorm, siis sisuloojana saad sa kõik oma fännid võtta kaasa järgmisele plokiahelal toimivale platvormile nagu TikTok või Facebook. See tähendab, et sisuloojana/kasutajana omad sina ise kontrolli oma fännide üle.

Loomulikult kaasnevad iga sellise platvormiga ka omad reeglid, nagu näiteks vägivalla või porno postitamise keeld. Sa võid õigustatult küsida, et kust ma tean, et sellise platvormi loojad ei hakka näiteks ära keelama uudiseid, mis ei teeni süsteemi huve – sellised teemad saab alati panna community’s hääletusele.

See tähendab, et kui platvormi kasutajad leiavad, et õige oleks ära keelata teatud sorti uudised, siis kindlasti leitakse asemele teine platvorm, kus seda sorti uudised ei ole keelatud ning esialgsest platvormist saavad kõik sisuloojad oma fännid kaasa võtta uuele tsensuurivabale platvormile.

See kõik on väga võimas tehnoloogiline lahendus ning kindlasti pole Facebook ja Co sellistest platvormidest huvitatud.

Täna oleme aga alles nii varajases olukorras, kus mitte ükski Web3 platvorm pole veel massidesse jõudnud.

Web3 massadopteerimiseks oleks vaja leida mingisugune “seksikas” lahendus/idee, mis paneks massid seda platvormi kasutama.

Täna on kõige suurem Web3 kategooria leidnud kasutusala arvutimängude maailmas (gaming’us), aga ka see pole veel täielikult massidesse jõudnud. Web3 võimaldab gaming’us näiteks moeloojatel luua arvutimängu tegelastele digitaalset moodi NFT-de kujul.

Lähitulevikus saab edukaks toode, mille kasutajad isegi ei tea, et see on plokiahel või Web3. Mitte et seda nende eest varjataks, vaid see lahendus saab olema niivõrd iseenesestmõistetav, et terminid nagu plokiahel, NFT, Web3, krüpto ei tule isegi jutuks, kui seda toodet kasutatakse.

Selline toode/lahendus saaks olla näiteks otsedemokraatia äpp, mis ühendaks endas ka makselahenduse ja DAO (detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon), mis oleks 100% tsensuurivaba ja võimaldaks kõigil huvilistel kaasa rääkida meid kõiki puudutavatel teemadel.

Kui selline lahendus saaks mass-adopteerimise, siis saaksime luua reaalsuse, kus mitte kunagi ei saaks korduda selline inimõiguste piiramine, tervise kahjustamine, valeinfo levitamine ja diktatuuri korraldamine, mida me nägime koroonapettuse ajal.

Me läheksime inimkonnana reageerivast käitumismudelist üle proaktiivsele käitumismudelile.

Esimene selline lahendus saab tõenäoliselt suuremaks brändiks kui praegu Google.

Telegram tänab NFT Tallinna peakorraldajat Sander Gansenit ja tema meeskonda, kes Telegramile vabapääsmed võimaldas.

Hando Tõnumaa