Kilpnäärme alatalitlus – kuidas saad oma kilpnääret toetada?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

15. mai 2023 kell 11:26

Kilpnäärme alatalitlus on üsna sage probleem, mille sümptomid on lihtsalt segi aetavad paljude teiste haigustega. Näiteks pidev väsimus, kõhukinnisus või kaalutõus on paljudele inimestele üsna igapäevased mured, kuid võivad viidata ka sellele, et Sinu kilpnääre vajab toetust.

Mis on kilpnääre ja milliseid ülesandeid see kehas täidab?
Mida tähendab kilpnäärme alatalitlus või ületalitlus?
Kuidas oma keha ja kilpnääret tema töös aidata?
Milline toitumine toetab kilpnääret?

Loe edasi ning saad vastused nii neile kui ka mitmetele muudele kilpnääret puudutavatele küsimustele.

Kilpnäärme alatalitlus – mida see tähendab?

Kilpnäärme alatalitlus tähendab lihtsalt öeldes seda, et kilpnäärme töö on aeglustunud. Seega ei tooda kilpnääre piisavalt kiiresti juurde kehale vajalikku kogust kilpnäärme hormoone ja veres jääb hormoone väheks.

Aeglasem kilpnäärme töö muudab aeglasemaks ka keha ainevahetuse ning justkui ütleb rakkudele, et aega on, jäta energiavahetus hilisemaks. Pikaajaliselt tekitab see olukord kehas energiapuudust ning organism lakkab õigesti töötamast.

Mis on kilpnääre ja mida kilpnääre teeb?

Kilpnääre on meie kaela esiosas paiknev väike liblikakujuline organ, mis toodab kilpnäärme hormoone nimedega türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3).

Pilt: Freepik

Kilpnääre teeb tihedat koostööd ajuripatsiga (hüpofüüs), mis toodab kilpnäärme talitlust stimuleerivat hormooni TSH.

Kui kilpnääre eritab mingil põhjusel verre liiga palju hormooni, siis ajuripats pidurdab seda ja kilpnäärme hormoonide tootmine väheneb, ning vastupidi.

Kilpnäärme hormoonid on olulised paljude keha funktsioonide juures. Muuhulgas aitab kilpnääre kontrolli all hoida meie keha:

ainevahetuse kiirust;
südame tööd;
seedimist;
lihaste tööd;
aju tööd;
naha olukorda;
närvisüsteemi ja tujusid;
kehatemperatuuri reguleerimist;
suguelundite arengut;
piimanäärmete arengut;
ja veel paljusid muid funktsioone.

Kilpnäärme alatalitluse sümptomid

Kilpnäärme alatalitluse sümptomid võivad olla väga erinevad ning ainult sümptomite põhjal on väga raske seda haigust diagnoosida. Seetõttu on kilpnäärme haiguste diagnoosimiseks levinuim viis verest võetav kilpnäärme test.

Kilpnäärme alatalitluse tunnused on näiteks:

ainevahetuse aeglustumine;
seedeprobleemid;
väsimus;
ärevus;
suurenenud külmakartus;
seletamatu kaalutõus;
kuiv ja õhenev näonahk;
kuiv ja kühmlik nahk käsivarre tagaküljel;
maohappe tagasivool ehk refluks;
kõhukinnisus;
juuste väljalangemine ja õhenevad kulmud;
toitainete puudus;
aneemia;
unetus;
ähmane mõtlemine;
korrapäratu menstruaaltsükkel;
lekkiva soole sündroom;
neerupealiste puudus.

Kuna kilpnääre on ka tihedalt seotud aju ja närvisüsteemiga, mis kontrollivad kilpnäärme hormoonide tootmist, võivad lisaks füüsilistele sümptomitele kilpnäärme haigustele viidata näiteks ka depressioon, ärevus, une- või mäluprobleemid.

Miks kilpnäärme alatalitlus tekib?

Kilpnäärme alatalitluse tekkimisel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige sagedasem on kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus ehk primaarne hüpotüreoos. Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus diagnoositakse üldjuhul kohe sünnitusmajas ning määratakse hormoonide asendusravi.

Kui perekonnas on esinenud kilpnäärme alatalitlust, siis soovitatakse mõlemal vanemal teha kilpnäärme analüüs juba enne rasestumist, et ennetada kilpnäärme tõttu tekkivaid rasestumise probleeme või raseduse katkemist.

Sageli tekitavad kilpnäärme alatalitlust ka autoimmuunhaigused. Sellisel juhul on tegu põletikuga organismis ehk olukorraga, kus keha toodab ise kilpnäärme vastaseid antikehi, mis kahjustavad kilpnääret ning põhjustavad sellega kilpnäärme hormoonide puudujääki.

Kilpnäärme alatalitlus võib tekkida ka elu jooksul. Näiteks siis, kui on ravitud muid kilpnäärme probleeme ning seetõttu on osa kilpnäärmest eemaldatud. Samuti võib kilpnäärme töö aeglustuda muuhulgas:

vananedes;
liigse joodi tarbimise tõttu;
teatud ravimite tõttu;
keskkonnamõjude ja kemikaalide tõttu;
kiiritusravi tagajärjel.

USA meditsiiniteadlane dr Carolyn Dean usub näiteks, et kilpnäärme alatalitluse põhjusteks võib pidada teatud mineraalainete puudust ja pärmseene ülekasvu kehas. Tema hinnangul on puuduvate mineraalainete taastamisega organismis ning pärmseene ohjes hoidmisega võimalik kilpnäärme probleeme olulisel määral leevendada.

Miks kilpnäärme alatalitlus nii levinud on?

Kilpnäärme probleemid võivad olla ligi 5 protsendil maailma rahvastikust. USAs esineb kilpnäärme haigusi koguni 12 protsendil inimestest. Suurem osa neist on naised.

Ulatusliku leviku põhjuseks peetakse suuresti tänapäeva toidus, vees ja õhus leiduvaid toksiine ja kahjulikke ühendeid. Samuti ebatervislikku eluviisi ja stressi, mis on paljude ennetatavate haiguste, sealhulgas ka kilpnäärme haiguste põhjustajaks.

Kuna ainult sümptomite põhjal on kilpnäärme probleeme keeruline diagnoosida, jäävad paljud juhtumid ka diagnoosimata. Seega võib järeldada, et tegelikult esineb kilpnäärme haigusi veelgi rohkem, kui on dokumenteeritud.

Foto: Burdun / Freepik

Kilpnäärme alatalitlust esineb rohkem naistel

Kilpnäärme alatalitlus on rohkem naiste probleem ning tuleb sageli esile raseduse ajal või pärast seda. Peamiselt peetakse sellisel juhul kilpnäärme alatalitluse põhjuseks joodi vaegust.

Erinevalt meestest, tekib naistel puberteedieas ning raseduse ajal suurem joodi vajadus. Seetõttu soovitatakse naistel raseduse ajal joodi lisandina juurde tarbida, et kilpnäärme haigusi ennetada.

Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, võivad kilpnäärme probleeme tekitada ka stress ja ülepinge.

“Kilpnäärme haiguse diagnoosimise võib keeruliseks teha see, et ärevus ja stress võivad olla nii haiguse põhjused kui ka sümptomid.”

Kilpnäärme alatalitlust seostatakse ka enneaegse vananemisega. Kilpnäärme aeglustumist saab ära tunda muuhulgas naha kuivusest ja õhenemisest. Samuti kottidest silmade all ja tursest, mis on kilpnäärme töö aeglustumisest tekkida võiva vedelikupeetuse kõrvalmõjud.

Kilpnäärme alatalitluse ravi

Kilpnäärme alatalitluse raviks on peamiselt olnud puuduolevate hormoonide asendamine sünteetiliste hormoonidega. Seda seetõttu, et haiguse algpõhjuseid on keeruline tuvastada ja välja ravida.

Enne ravi määramist tehakse kilpnäärme vereproov, et mõõta ära kilpnäärme alatalitluse näitajad. Selle järgi määratakse madalaim ravimi annus, mis probleeme leevendaks. Kui ravimit manustada liiga palju, võib tekkida kilpnäärme ületalitlus. Kilpnäärme ületalitluse tagajärjed seletame lahti allpool.

Üheksa kilpnääret toetavad mineraalained

Mitmed allikad näitavad, et kilpnäärme alatalitlust saab leevendada ka sobivate mineraalainete taseme tõstmisega kehas, samal ajal vähendades pärmseene koguseid organismis.

Laialdaselt on levinud teave, et kilpnäärme tööks on vaja joodi. Dr Caroline Dean, kes on pea 50 aastat pühendunud just toitainete uurimisele, räägib oma artiklis hiljutisest teadusuuringutest ja juhtumistest, mis näitavad, et lisaks joodile Sinu keha vajab kilpnäärme toetamiseks veel kaheksat mineraalainet.

Üheksa mineraalainet, mis on hädavajalikud toetamaks sinu kilpnäärme tööd on:

seleen;
tsink;
molübdeen;
boor;
vask;
kroom;
mangaan;
ja magneesium.

Jood

Kilpnääre ei saa ilma joodita toimida, seega on oluline hoida kehas piisavat joodi taset.

Seleen

Suurtes kogustes joodi tarbimise puhul võib tekkida seleenipuudus ning seleeni ilma joodita lisandina võttes võivad tekkida joodivaeguse kõrvaltoimed. Seega tasub joodi ja seleeni alati koos võtta.

Tsink

Tsink on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, seega tsingi puudus võib ka ise kilpnäärme alatalitlust põhjustada. Kilpnäärme hormoonid on tsingi imendumiseks hädavajalikud. Seetõttu ei pruugi näiteks kilpnäärmehormooni asendamisega kilpnäärme alatalitlusest tingitud juuste väljalangemine paraneda, kui tsingi lisandeid juurde ei võeta.

Molübdeen

Molübdeenist sõltuvad ensüümid toimivad kilpnäärme epiteelirakkude oksüdatiivses süsteemis. Samuti mängivad nad olulist rolli hormooni T3 (trijodotüroniini) vabanemisel kilpnäärmest. Molübdeen aitab ka lagundada pärmseene toksiine.

Boor

Boor aitab muundada kilpnäärmehormooni T4 säilitusvormi aktiivseks vormiks T3.

Vask

Vask mängib olulist rolli aminohappe türosiini ainevahetuses.

Kroom

Kroom suurendab insuliini aktiivsust, mängides olulist rolli insuliini vabanemise reguleerimisel ja selle mõjul süsivesikute, valkude ja lipiidide ainevahetusele.

Mangaan

Mangaan on vajalik hormooni türoksiini transportimiseks meie rakkudesse.

Magneesium

Kaltsium ja magneesium peavad olema organismis tasakaalus, et tagada kilpnäärme korralik toimimine. Kui kaltsiumi on liiga palju, võivad kilpnäärmehormoonid väheneda. Magneesium on kaltsiumi imendumise ja kasutamise regulaator.

Kõiki neid vajalikke mineraalaineid saab nii toidust kui ka toidulisandina igapäevaselt juurde tarbida.

Mineraalainetega toidulisand ReMyte kilpnäärme toetamiseks

ReMyte Mineral Solution mineraalainete kontsentraat sisaldab kõiki mainitud mineraalaineid ning lisaks veel kaltsiumi ja kaaliumi. Mineraalained on stabiliseeritud pikomeetri suuruses, mis võimaldab täielikku imendumist raku tasandil.

Lisaks kilpnäärme toetamisele täidavad mineraalained organismis erinevaid rolle, näiteks:

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle, energiavahetusele ja elektrolüütide tasakaalule.
Vask aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.
Tsink ja mangaan aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Tsink osaleb rakujagunemise protsessis ja aitab kaasa DNA-sünteesile.
Kroom aitab kaasa makrotoitainete normaalsele ainevahetusele ja hoida normaalset vere glükoosi taset.
Seleen aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele.

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku eluviisi. Parima tulemuse annab keha igakülgne toetamine kvaliteetse toidu ja liikumisega, mis aitab hoida põletikulised protsessid ja kahjulike mikroorganismide osakaalu kehas kontrolli all.

Loe edasi, kuidas toitumisega kilpnääret toetada.

Toitumine kilpnäärme alatalitluse korral

Toitumine kilpnäärme alatalitluse korral võiks sisaldada eelpool mainitud kilpnäärmele kasulikke mineraalaineid. Samal ajal tasub piirata toiduaineid, mis aitavad kaasa põletikuliste protsesside tekkimisele ja pärmseene vohamisele organismis.

Kilpnäärmele kõige olulisemat mineraalainet joodi ei tohiks tarbida suures koguses profülaktiliselt, sest selle üle doseerimine põhjustab omakorda teisi vaevusi. Tervise Arengu Instituudi hinnangul ei tohiks Eesti inimestele joodi puudus suureks probleemiks olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka toidus kasutatav keedusool.

Kui sul on kehas joodi puudus, on kasulik lisada menüüsse joodi looduslikke allikaid nagu vetikad, kala, koorikloomad ja jodiseeritud sool.

Seleeni sisaldavad näiteks pähklid, seemned, koorikloomad, munad ja pruun riis.

Tsinki sisaldavad näiteks maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted ja munad.

Vaske leidub järgmistes toiduainetes: maks, kakaopulber, liha, kaunviljad, täisteratooted, seemned, pähklid, tatar, leib, lõhe, avokaado, peet ja mereannid.

Magneesiumirikkad toiduained on pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan, brokoli

Kilpnäärmehaiguste korral on kasulik lisada menüüsse ka need toiduained:

atlandi punavetikas;
metsmustikad;
idandid;
seller;
petersell;
küüslauk;
kanepiseemned;
kookosõli;
parapähklid;
ja vaarikad.

Lisaks on kilpnäärmele väga head erinevad ristõielised köögiviljad nagu lillkapsas, lehtkapsas, brokoli, peakapsas, üdikapsas ja lillnaeris.

“Peale kasulike toitude menüüsse lisamist peaks piirama toitude tarbimist, mis tekitavad kehas põletikke ning aitavad ka pärmseenel vohada.”

Näiteks võib proovida mõneks ajaks menüüst välja jätta:

suhkrut sisaldavad tooted,
valgest jahust gluteenirikkad tooted,
piimatooted
ja töödeldud toit.

Võimalusel valmista toitu ise puhtast ja mitmekülgsest toorainest ning võta vajadusel juurde kvaliteetseid toidulisandeid.

Hea nipp:

Püüa igapäevaselt tähele panna oma enesetunnet ning kuidas mingi muudatus toitumises Sinu enesetunnet muudab. Kõik organismid on erinevad. Tänu sellele märkamisele õpid ise oma keha paremini tundma ning mõistad, mis mõjub just Sinule hästi ja mis mitte.

Muud levinud kilpnäärme haigused ja diagnoosimine

Kilpnäärme haigused on enamasti healoomulised ja ravimitega leevendatavad. Neid diagnoositakse peamiselt vereanalüüsiga. Verest määratakse TSH tase, vabade T4 ja T3 hormoonide tasemed ja kilpnäärme antikehad ehk TPO.

Kilpnäärme suurust ja sõlmelisi muutusi näitab ultraheliuuring ning äärmisel vajadusel on pahaloomulise kasvaja diagnoosimiseks vajalik kilpnäärme biopsia.

Lisaks kilpnäärme alatalitlusele on levinud kilpnäärme haigused ka:

kilpnäärme ületalitlus,
kilpnäärme suurenemine,
sõlmelised muutused kilpnäärmes ehk kilpnäärme tsüstid või kilpnäärme vähk

Kilpnäärme haigusi põhjustavad tihti autoimmuunhaigused, mis panevad keha ise tootma antikehi, mis kilpnäärme kudet kahjustavad. Ka autoimmuunset kilpnäärme haigust aitab diagnoosida kilpnäärme vereproov, kust määratakse vastavad antikehad.

Kõige harvem esineb kilpnäärme haigustest pahaloomulist kasvajat ehk kilpnäärme vähki. Kilpnäärme vähi diagnoosimiseks võetakse kilpnäärmest biopsia ning analüüsitakse seda rakutasandil, et teha kindlaks võimalikud muutused.

Kilpnäärme ületalitlus ja sümptomid

Kilpnäärme ületalitlus on vastupidiselt kilpnäärme alatalitlusele liiga kiire kilpnäärme töö. See tähendab, et kilpnääre toodab liiga kiiresti liiga suures koguses kilpnäärme hormoone korraga.

Organism ei suuda liigsete hormoonidega toime tulla ja keha ainevahetus kiireneb.

Ka kilpnäärme ületalitluse sümptomid on üsna mittespetsiifilised, seega on seda haigust keeruline vaid sümptomite põhjal diagnoosida. Vajalik on kilpnäärme vereanalüüs.

Kilpnäärme ületalitluse tunnused võivad olla:

suurenenud söögiisu;
seletamatu kaalulangus;
närvilisus, kerge ärrituvus, rahutus;
südamelöökide kiirenemine;
liigne higistamine;
seedimise kiirenemine;
soe, niiske nahk;
haprad, õhukesed juuksed;
väsimus;
lihasekrambid;
luuvalud;
ebaregulaarne menstruatsioon;
kilpnäärme suurenemine;
suured, punnis silmad.

Kilpnäärme haiguste ravi

Kuna kilpnäärme haiguste juurpõhjuste kohta ei ole palju teada, siis leevendatakse ravimitega peamisi haiguste sümptomeid.

Kilpnäärme hormoonide puuduse korral veres manustatakse juurde sünteetilisi või loomakilpnäärmest valmistatud hormoonravimeid. Raskematel juhtudel kasutatakse radioaktiivse joodiga ravi, kuid see võib omakorda tekitada kilpnäärme ületalitlust.

Põletike vastu kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid nagu ibuprofeen või antibiootikumid. Kilpnäärme tsüstide või sõlmede tekkimisel nende vähendamiseks glükokortikoidhormoone või tehakse kilpnäärme operatsioon.

Kokkuvõte

Kilpnääre on üks väike, kuid oluline organ, mis toodab kilpnäärme hormoone, mõjutades paljusid meie keha funktsioone.

Kui kilpnäärme töö on liiga aeglane, tekib kilpnäärme alatalitlus ning liiga kiire kilpnäärme töö põhjustab ületalitlust. Kuna kilpnäärme hormoone peab meie veres olema täpselt õiges koguses, tekitab nende liiga suur või liiga väike kogus probleeme nii meie füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.

Kuigi kilpnäärme haiguste täpseid põhjuseid on raske välja selgitada, on siiski võimalik oma enesetunnet parandada nii tasakaalustatud toitumise, tervisliku elustiili, kvaliteetse toidulisandite kui ka ravimitega.

Üheks kilpnääret toetavaks toidulisandiks on mineraalained. Kilpnäärme toetamiseks sobiva, kvaliteetse ja efektiivse mineraalainete kontsentraadi leiad siit.