Tema sõnutsi meenutab rohepööre natukene sellist kommunistlikku propagandat. “Idee poolest ta on ilus. Ta on utoopiline, sest ei ole sellist ressurssi, millega seda ära teha: ei ole raha, ei ole inimesi, mitte midagi. Aga idee on ilus. Ja väga palju on seal silmakirjalikkust, väga-väga palju,” ütles ta ja lisas: “Ja veel, sellest ei tohi rääkida ka. Keegi ei tohi öelda, et ma ei usu rohepöördesse. Siis sa ei ole parketikõlblik.”

Kui kõik tarbiks vähem, siis praeguses maailma majandusmudelis jookseks see mudel kinni, ütles Neivelt. “See on nagu jalgrattaga tagurpidi vändata. Natukene saab vändata, lõtk läheb ja siis on pidurid kinni.”

“Kui me praegu räägime, et see on rohepööre, ostame järjest uusi ja uusi autosid, kuigi uue auto tootmine on ju tegelikult kallim kui vanaga sõitmine, siis mis asi see rohepööre ikkagi on. Igal pool tekib seesama probleem, et kas me tahame rohkem kulutada, majandus peab kasvama, aga kuidas ta peab kasvama. Kas ta peab kasvama või peaks hoopis kahanema?

Seal on nii palju segast. Vähemalt mina ei ole küll aru saanud, et keegi oleks otse öelnud, kas ma pean siis minema vasakule, paremale, otse edasi või tagasi,” sõnas ta, et meie praegune ideoloogia on nagu kinni jooksnud. “Et me tahame kogu aeg jõukamalt elada, aga tegelikult see ei ole võimalik ühel hetkel. Seda ütlevad kõik, et see planeet ei kasva nii palju, ei ole neid ressursse niimoodi. Me tegelikult peaksime vaatama, kuidas mõistlikumalt elada, kuidas rõõmsamalt elada. Selleks ei ole vaja ringi tormata kogu aeg. See on hoopis selline sügavam teema. Seda me täna õhtul vist ära ei suuda katta. Aga ei saa samal ajal minna ühele poole ja teisele poole. Peab valima, kas sinnapoole või teisele poole.”

Neivelt ütles ka, et talle ei meeldi ka see, kuidas valijatega on ringi käidud ning demokraatia on tema silmis saanud väga kõvasti kannatada. “Jutt ja teod peavad nagu koos olema. Sa ei saa ainult jutustada ja teha midagi hoopis teist. Muud moodi sa seda usaldust ei saa. Sellist usaldust mul küll ei ole,” ütles ta.