Telegram jätkab Eesti erakondade noorteühenduste intervjueerimist ning tänaseks on järjekord Isamaa ja Res Publica Liidu noorte käes. Küsimustele vastasid IRL-i Noorte esinaine Sirle Rosenfeldt ja ase-esimees Marek-Andres Kauts. Kahe jalaga kindlalt maa peal seisvad noored rääkisid poliitikast, interneti-privaatsusest ja vandenõudest, UFO-teemasid nad eriti kommenteerida ei soovinud.

Mida te arvate praegustest poliitilistest skandaalidest Eestis?

Skandaalid, lahkhelid ja avalik võimuvõitlus on demokraatliku valitsemiskorra paratamatu osa mitte ainult Eestis, vaid ka pikema traditsiooniga demokraatiates. Niisamuti on normaalne, et meedia neid protsesse võimendab. Eestis jääb aga puudu võimest eristada, kas tegemist on seaduserikkumisega või erinevate poliitiliste vaadete vahelise võimuvõitlusega. Vein ja õlu on erinevad joogid – viimast skandaaliks nimetada ei ole päris kohane. Samuti oleks avalikes aruteludes ja meedias huvitav kuulda senisest enam ka analüüse, kellele üks või teine “skandaal“ kasulik on, sest kõrgete panuste puhul on ka võidud suured.

Ilmselt oli teie küsimuse üks mõte saada teada, mida arvame tänaseks küll juba juba lahenduse leidnud Reformierakonna sisevalimiste hääletusskandaali kohta. Kristiina Ojuland oli erakonnas üks valjuhäälsemaid sisekriitikuid, esinedes näiteks ACTA-vastastel meeleavaldustel ja Julia Tõmošenko küsimuses erakonna valitsevast poliitikast erinevate seisukohtadega. Kui ilmsiks tuli sisevalimiste protseduuride rikkumine, mis iseenesest on tõsine teema, arvas erakonna juhatus Ojulandi parteist välja. Parteisisese võimuvõitlusena tulekski teemat käsitleda – seal on võitjad, kaotajad ja kõrvalseisjad.

Demokraatlikus süsteemis on lõppkokkuvõttes n-ö kohtumõistjaks valija.

Kas te ei arva, et kõiki erakondi juhitakse ühest ja samast kohast, et erakonna juhid ja ka riigi president on käpiknukud, kes esindavad kellegi teise huve, mitte rahva omi?

Kes arvavad, et kõike juhitakse ühest ja samast kohast, soovitame lugeda L. Mletšini raamatut “Brežnev“. Isegi totalitaarses ja stagneerunud riigis nagu Nõukogude Liit oli hulk erinevaid võimukeskuseid, mille vahel NLKP keskkomitee I sekretäril tuli laveerida. Brežnev olevat selles olnud niivõrd osav, et läbi huumoriprisma öeldakse ka, et kui ta oleks veel elus, oleks ta siiani ka võimul. Sisemiste vastuolude vältimise poliitika kõrvalmõjuks oli massiivne riigi tagant varastamine ja stagnatsioon. Kelle huve Brežnev seejuures esindas, on muidugi iseküsimus.

Mida te teate äsjasest Bilderbergi grupi kohtumisest Londonis?

Arvame, et siin tuleb jääda kahe jalaga maapeale. Bilderbergi kohtumisel on oma veebileht, seal on osalejate nimekiri ja üldiselt käsitletavad teemad. Eestist kahjuks kedagi Bilderbergi kohtumistel osalenud ei ole. Küll aga on varem osalenud meie Soome sõsarerakonna Kokoomuse esimees Jyrki Katainen. Kui meil huvi, võime temalt uurida.

Miks ei kajasta peavoolumeedia Bilderbergi grupi ja teiste niiditõmbajate tegevust?

Kajastab ikka, ka Eesti meedia. Ma ei müstifitseeriks Bilderbergi gruppi üle. Nii nagu ka Trilateraalset komisjoni, Bohemian Grove’i USA-s ja teisi kinniseid aruteluringe. Meenub, et Toomas Hendrik Ilvese Trilateraalsesse komisjoni kutsumisest kirjutasid kõik Eesti suuremad ajalehed. Raivo Vare peaks olema Trilateraalse komisjoni täidesaatva komitee liige, võimalus on teha temaga intervjuu.

See, et kõik kohtumiste arutelud ei ole 100% avalikud on arusaadav. Inimesed on seotud oma ameti ja riigiga, millega isiklikud seisukohad ei pruugi täiel määral kattuda. Seetõttu on teatud juhtudel suletud uste taga võimalik vabamalt arutada. Samas on ka avatumaid arutelusid, näiteks Maailma majandusfoorumi kohtumised Davosis.

Kuidas suhtute äsja avalikuks tulnud USA jälgimisskandaali, millega on päevavalgele tulnud, et jälgitakse ka eestlaste kirjavahetust, telefonikõnesid, SMS-e, Skype’i vestlusi, Twitterit, Facebooki jne? Alternatiivsed infokanalid on pealtkuulamisest kirjutanud juba aastaid, tänaseni on selliseid kanaleid nimetatud paranoilisteks hulludeks, vandenõufriikideks jne. Kas teie hinnangul selline suhtumine rahva hulgas jätkub või on praegused skandaalid pannud ka tavakodanikku “ärkama”?

See, kui sõnumi sisu, näiteks ärisaladus või isiklik informatsioon jõuab lisaks adressaadile ka kolmandatele osapooltele, ei ole tahes-tahtmata meeldiv. Kuid samas tuleb endale aru anda, et kasutame üle interneti Ühendriikide jurisdiktsioonile alluvate ettevõtete, nagu Facebook ja Google, teenuseid. Enamasti tasuta. Iga normaalse riigi, seal hulgas USA jurisdiktsiooni üks olulisi eesmärke on kaitsta oma kodanike turvalisust. Sidekanaleid on pealt kuulatud alates nende loomisest peale. Seetõttu suurt üllatust PRISM-i avalikuks tulek ei pakkunud. Seda enam, et sarnane teema on mõned aastad tagasi arutluse all olnud ka märksa lähemal asuvas Rootsis. Nimelt kehtib Rootsis nn FRA seadus, kus signaalluurele antakse riiki läbivate sidekanalite jälgimisele laiemad volitused.

Palju tõsisemalt tuleks suhtuda näiteks meie piiride lähedal regulaarselt lendavatele Vene VF raadioluure lennukitesse, kes aeg ajalt ka õhupiiri rikuvad ja NATO Baltic Air Policing hävitajaid Šauljaist õhku tõusma sunnivad.

Seetõttu peame PRISM-i andmete lekkest endast märksa ohtlikumaks, et teemat interpreteerides on võimalik paanikat külvata ja levitada anti-Ameerika retoorikat. Kahetsusväärsel kombel on selles võtmes arvamuslood läbi käinud pea igast väljaandest. See võib küll esmapilgul tunduda popp, rahuldada autori tähelepanuvajadust ja saada Facebookis mõned likeid, kuid ilmselt ei pärine lugu ning like’id ajalugu tundvatelt inimestelt. Esiteks ei ole anti-Ameerika retoorikas mitte midagi uut, see kõik on Kesk- ja Lääne-Euroopas 1970. aastatel ja sarnases tonaalsuses läbi käidud tee. Teiseks, peame kõigis oma tegemistes meeles pidama, et asume nn Huntingtoni joonele väga lähedal, kus tulega ei mängita.

Kas olete näinud “Ulmefilmi”?

Jah.

Miks teie hinnangul Eesti meedia ei kajasta “Ulmefilmi”, mida on internetist vaadatud üle 500 000 korra ja mis on seega enim vaadatud film Eestis viimase aasta jooksul? Näiteks isegi “Pealtnägija” ei soostu seda filmi kajastama.

On tore, kui noored filmihuvilised end proovile panevad, kuid miks pole see telekanalitele jõudnud, ei oska öelda. Üheks põhjuseks võib olla selle liigne sarnasus filmide sarjale “Zeitgeist”. Kuid eestikeelse filmi poolemiljoniline vaatajaskond näitab, et tänapäeval ei pea enam saama n-ö suurde meediasse, et tähelepanu saada.

Mis on teie arvamus 9/11 sündmustest? Kas usute ametlikku versiooni? Kas pooldate uut avalikku uurimist 9/11 sündmustele? Kas teie arvates peaks seda uurima mitte ainult USA-siseselt, vaid kogu maailma vaatepunktist?

Oleme Michael Moore’i ja teiste filme vaadanud ja lugenud mõnesid selleteemalisi artikleid, kuid need ei tundu usutavad. Eks igaüks teeb ise omad järeldused ning lähtub siis neist. On ka igati ootuspärane, et 9/11 sarnane sündmus konspiratsiooniteooriaid kaasa toob.

Mida teate n-ö maailmavalitsejatest ehk illuminaatidest?

See, et mõni organisatsioon või klubi on suletud, ei tähenda veel, et seda peaks müstifitseerima. Illuminaatidest on palju kirjutatud, neid arutelusid on huvitav lugeda, kuid müstilisem osa, näiteks Nesta Westeri teosed, ei veena. Viimasel ajal on teemale laiemat tuntust toonud ilmselt Dan Browni romaanid või nende põhjal vändatud filmid, mis on müstifitseerimisele andnud pigem hoogu juurde.

Kas teie arvates võiks Eesti pigem jääda EL-i või peaks sealt välja astuma?

Kuulumine tugevasse ja ühtsesse Euroopa Liitu on kahtlemata Eesti huvides nii julgeoleku- kui ka majanduslikust aspektist lähtudes.

Mida arvate teie uuringutest, mille tulemustest selgub, et meie toidus on pestitsiidid, aspartaam ja muu keemia; vees ja hambapastas fluoriid; või teooriast, et vaktsiinid on mõeldud immuunsüsteemi hävitamiseks?

Ei ole veenvad. Aga tegu on meie talunikele väga kasuliku konspiratsiooniteooriaga. Kellel kartus, siis on võimalik eelistada Eestimaist kaupa ja mahetalunike toodangut.

Kas pooldate meditsiinilise kanepi legaliseerimist? Sadade teaduslike uuringute kohaselt saab kanepiga ravida praktiliselt kõiki haigusi, sealhulgas ka vähki.

Ei poolda ja ei ole ka seisukohal, et tegemist “imerohuga“ oleks. Hollandi ultra-liberaalse narkopoliitika, mis ,tõsi-küll, on küsimuses püstitatust väike samm edasi, tulemused ei ole need, kuhu soovime pürgida.

Mida on teie hinnangul vaja teha, et kaotada rahamured (majandusraskused):

a) Eestis

b) kogu maailmas?

Majandusliku heaolu võti on enesekindel rahvas ja vastutustundlik ning järjekindel majanduspoliitika: ettevõtluse toetamine, riigi asukohast, ajaloolisest taustast ja maavaradest tulenevate võimaluste maksimaalne ärakasutamine ning hoidumine ülejõu käivatest kohustustest. “Roomat ei ehitatud vaid päevaga” ja tulemuste saavutamine võtab arusaadavalt aastaid. See kehtib lisaks Eestile ka laiemalt. Akadeemik Endel Lippmaa andis kord sarnasele küsimusele vastuse, et loodusseadused on kehtinud 14 miljardit aastat ja lähtugem nendest.

Kas toetate parvlaev Estonia uppumise asjaolude uut uurimist?

Kuivõrd Telegram on alternatiivne meedia, siis tuleks ka pisut müstifitseerida ja teeme seda siin. Tuleks kontrollida versiooni samal ajal ja samas piirkonnas toimunud Vene VF mereväe õppusest, kus tulistati välja õppetorpeedo. Õppetorpeedol ei ole küll lõhkelaengut, kuid ta võib sellegipoolest tekitada kokkupõrkel laeva keresse augu. Uudishimu tuleb aga pigem sellest, et olin põhikooli päevil Tom Clancy raamatute fänn ja sisimas on säilinud kerge lootus põnevuse järele. Reaalset põhjuslikku seost, et valitsustel oleks ühishuvi millegi märkimisväärse varjamiseks, ei näe.

Kuidas lahendada integratsiooniprobleem Eestis? Mida pakub teie erakond Eestis elavatele venelastele? (Näiteks EKRE ei olegi Eesti venelaste häältest eriti huvitatud, samas elab siin 300 000 venelast.)

IRL pakub Eestis elavatele vene rahvusest inimestele seda sama, mis siin elavatele eestlastele ja teiste rahvuste esindajatele: head elu ja eneseteostuse keskkonnaga riiki. Vaadates vene rahvusest inimesi oma tutvusringkonnas või ühiskonnas laiemalt ja liikudes ringi Ida-Virumaal, peame tõdema, et integratsiooniküsimus on tänaseks suuresti positiivse lahenduse leidnud.

Mis puudutab EKRE poolt väljaöeldut, siis loosungina võib see saada teatud lühiajalise iseloomuga tähelepanu, kuid jääb arusaamatuks, kuidas selline seisukoht Eestit edasi viib.

Kas teie hinnangul on vajalik alternatiivmeedia nagu Telegram ja Infowars.com või piisab peavoolumeediast?

Oleme nii peavoolumeedia kui ka Telegrami ja teiste alternatiivmeediaväljannete lugejaid ning oleks kahju, kui mõlema poole väljaanded esindatud poleks.

Kas usute elusse pärast surma?

Arvame, et see on sügavalt isiklik küsimus, mida arutada näiteks pereringis. Meedia veergudel jätaksime sellele küsimusele vastamata.

Miks peaks valija valima just teie erakonna, arvestades seda, et kõik erakonnad on olnud seotud mingite skandaalidega viimaste aastate jooksul ja ükski erakond pole täitnud oma valimislubadusi: võime võrrelda eelmiste valimiskampaaniate plakateid ja olukorda Eestis täna – iga mõtlev inimene saab aru, et siin ei esindata rahva huve.

IRL-i peaks valima inimene, kelle jaoks on oluline nii riigi hea majanduslik käekäik kui ka Eesti rahvuse jätkusuutlikkus rahvusvahelistuvas maailmas. Rääkides valimislubadustest, siis IRL on aga suure hulga lubadusi täitnud: tasuta kõrgharidus, kaitsekulutused 2% tasemel, maamaksuvabastus ja vanemapension.

Vaadates laiemalt, et miks erakonnad oma valimisprogramme täies mahus ei realiseeri, siis tuleb mõista, et demokraatlik süsteem arvestab erinevate osapooltega, kellel on erinevad huvid, mida esindavad erinevad erakonnad. Eesti erakondade rohkust arvestades moodustuvad valitsused kahest või enama erakonna koalitsioonist. Seetõttu on normaalne, et ühelgi erakonnal üksikult ei ole võimalik sajaprotsendiliselt oma programmi realiseerida.

Nõustume Kalle Muuli poolt pühapäevases “Olukorrast riigis“ öelduga, et kui üks erakond saaks Riigikogu valimistel üle 50% häältest, siis neljaks aastaks kujunev ainuvõim on probleem.

Küsis Hando Tõnumaa

Toimetas Maarja Aljas

Pilt: noored.irl.ee