Foto: PublicDomainPictures / Pixabay

Kaasaegsed akud ja päikesepatareid sisaldavad lisaks liitiumile ka Hiinast ja Marokost pärit raudfosfaati. Tooraine, mis on vajalik ka väetiste tootmiseks ja mida ei saa asendada. Tohutu fosfaadimaardla Skandinaavias tagab Euroopa Liidu maavaraga varustatuse aastakümneteks ja rahustab eksperte. 

Kõik on ilmselt tuttavad terminiga liitiumioonaku. See nimetus on aga petlik, kuna see viitab liitiumile kui ainsale komponendile. Kuid selle taga on peidus erinevate ainetega akusid. Lisaks suure jõudlusega akudele, mille katoodid on valmistatud liitiumist ja mangaanist koos nikli või koobaltiga, kasutatakse liitiumi eelkõige koos raudfosfaadiga. Raudfosfaat on palju odavam kui materjalid, mida see asendab, tagades samas võrreldava jõudluse. Kuid fosfaat ei mängi mitte ainult elektromobiilsuses üha olulisemat rolli. 

Ligikaudu 90 protsenti toorainest kasutatakse väetiste tootmiseks. Eriti EL-is, kus põllumajandusel on oluline roll, pole kivimites peaaegu üldse fosforit. Lisaks Marokole, kus asub ligi 70 protsenti fosforimaardlatest, on Hiina Euroopa jaoks oluline tarnija. Hiina valitsus seab aga prioriteediks akude tootmise ja piirab põllumajandustoodete eksporti, kuna nõudlus LFP (liitiumraudfosfaat) akude järele on suurenenud. Lisaks e-autode akudele toodab Tesla tulevikus ka statsionaarseid LFP akusid, mis suurendab nõudlust veelgi. 

Norra uus “nafta”

Hiiglasliku fosforimaardla avastamine Norras aitab leevendada väetiste ja akude tootmisega seotud pingeid Euroopa poliitikas ja majanduses. Ettevõte Norge Mining hinnangul peidab maardla endas umbes 70 miljardit tonni fosfaati sisaldavat kivimit. See tähendab, et Norra pinnases on sama palju fosfaate, kui seni arvati olevat kogu maailmas kokku ning seda jätkuks tervelt 100 aastaks.

Kuigi Norra ei kuulu Euroopa Liitu, on tal sellega tihedad majandussidemed. ELi fosforivarud, eriti väetiste tootmiseks, näivad olevat pikas perspektiivis kindlad. Teine lähedalasuva fosfaadimaardla positiivne kõrvalmõju poliitikute jaoks on väiksem CO₂ jalajälg – lisaks lühemale transpordivahemaale töötleb Norra kivimit fosforiks ka oluliselt väiksemate heitkogustega kui teised tootjad, näiteks Hiina või Vietnam. 

Toorainemaardla ette valmistamine kaevandamiseks võtab aega paar aastat, hetkel ootab Norge Mining luba nii Norra valitsuselt kui ka Euroopa Liidult. Kaevandusfirma sõnul on Norra ministrid olnud projekti osas pooldavad ja peavad seda prioriteetseks.

Allikad: Focus, Mining Technology

Toimetas Hando Tõnumaa