Foto: dailysceptic.org

Koroonapettuse ajal nägime, kuidas Euroopa sulges edukalt oma piirid vaktsineerimata isikutele. Aga miks ei saa piiride sulgemisega peatada massilist ebaseaduslike immigrantide sissevoolu? Sest maailmavalitsus ei soovi seda.

Euroopas on alates 2014. aastast teine suur rändekriis. Arvud on praegu sellisel tasemel, mida pole nähtud pärast Liibüa kodusõja tagajärgi 2014. aastal. Siin on Itaalia Rahvusvaheliste Poliitikauuringute Instituudi graafik Itaaliasse saabunud rändajate kohta 2010. aasta jaanuarist 2023. aasta septembrini.

EL-i statistika kinnitab äärmuslikku olukorda

EL-i statistika kinnitab äärmuslikku olukorda: prognooside kohaselt saavad EL, Norra ja Šveits enne 2023. aasta lõppu kokku üle miljoni varjupaigataotluse ja seega saavutavad või isegi ületavad 2016. aasta rekordi 1,23 miljonit. Ainuüksi Saksamaal on taotluste arv kasvanud 74% võrreldes 2022. aasta sama perioodiga; Ukraina sõjast tingitud migratsiooni tõttu Valgevenest on suurema surve all olnud vaid Läti ja Eesti.

Seni on EL, kellele on usaldatud Euroopa piiride turvalisus, reageerinud leebete poolmeetmetega, tehes ettepaneku kiirendada heakskiitmise protsessi väljaspool Euroopat nende taotlejate puhul, kellel on kõige vähem eduvõimalusi. Eeldatavasti mõjutab see vaid vähemust – võib-olla veerandit – migrantidest. Ülejäänud sisenevad Schengeni alale nagu varem ja elavad riiklikest hüvitistest, kuni nende taotlusi menetletakse kuude ja aastate jooksul.

Rändepoliitikal võib olla dramaatiline mõju

Taani ja Ungari näited näitavad, et üksikute liikmesriikide rändepoliitikal võib olla dramaatiline mõju migrantide EL sisesele asustamisele. Mõlemad riigid on võtnud massilise rände vastu karmi positsiooni ja Taanis on asüülitaotluste arv 2022. aastaga võrreldes langenud 56%, samas kui Ungari on kogu 2023. aasta kohta menetlenud vaid 26 taotlust.

Põhimõtteliselt pole mingit võimalust, et praegune Saksamaa valitsus, kus domineerivad sotsiaaldemokraadid ja rohelised, järgib peagi nende eeskuju. Praegu peavad nad läbirääkimisi õiguslike kohanduste üle, mis väidetavalt lihtsustavad nende migrantide väljasaatmist, kelle varjupaigataotlused on tagasi lükatud. Keegi ei usu, et see midagi muudaks.

Saksa kodanikud on mures

Viimased küsitlused näitavad, et ränne on praegu kõige olulisem poliitiline probleem 44% sakslaste jaoks. Vaatamata riigimeedias domineerivale kliimahüsteeriale on keskkonnaprobleemid nüüd kaugel teisel kohal, olles esikohal s vaid 18% valijate hulgas. 2022. aasta energiakriis avas Saksamaa suure poliitilise vastuolu ja migrantide kriis näib olevat valmis selle lõpule viima. Valgusfoori koalitsiooni võimuparteid väidavad kollektiivselt vaid 33% sakslaste jätkuvat lojaalsust.

Allikas: dailysceptic.org

Meedia ei saa migrantide probleemi eirata ega musta valgeks rääkida, sest selle tagajärjed on väga vahetud ja kohalikul tasandil äärmiselt nähtavad. Iga viimanegi kogukond peab leidma uutele tulijatele eluaseme. Üldiselt majutatakse nad algul kooli spordisaalidesse. Pikemas perspektiivis saavad sisserändajad munitsipaalvõimude poolt üüritud kalli eluaseme.

Allikas: dailysceptic.org

Tõlkis Hando Tõnumaa