Taustal 17. sajandist pärit ülekullatud pliist skulptuur Flora Versailles’ lossi aias.  Fotokollaaž: Wikimedia Commons

Dr Joseph Mercola kirjutab, et 2023. aastal tehtud uuringus kvantifitseeriti pliimürgistuse ülemaailmsed mõjud, leides, et tervisemõjud on palju suuremad kui varem hinnatud. Ainuüksi 2019. aastal põhjustas pliiga kokkupuude alla 5-aastastel lastel 765 miljonit kaotatud IQ-punkti ja täiskasvanutel südame-veresoonkonna haigustest tingitud 5,5 miljonit surmajuhtumit. Artiklist leiad ka huvitava video pliikasutuse ajaloost ning dr Mercola näpunäited plii eemaldamisest organismist ja nõuanded pliiga kokkupuutumise vähendamiseks. Viited ja dr Mercola artikli originaal PDF kujul artikli lõpus. 

Valdav enamik, sealhulgas 729 miljonit kaotatud IQ-punkti ja 5 miljonit südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surma, toimus madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Teadlased arvutasid pliiga kokkupuute ülemaailmseks maksumuseks 2019. aastal 6 triljonit dollarit, mis moodustas 6,9% ülemaailmsest sisemajanduse kogutoodangust (SKP).

Eraldi uuringus leiti, et lapsed kogu maailmas kannatavad pliimürgistuse all „massilisel ja varem tundmatul skaalal“, kusjuures umbes 1 lapsel 3-st on plii tase veres üle 5 mikrogrammi detsiliitri kohta (μg / dl).

Pliibensiini globaalne mõju

Aastakümneid kasutati bensiinis lisaainena tetraetüülplii kujul. Pliibensiin aitas mootoritel sujuvalt töötada, kuid paiskas keskkonda laastavas koguses seda mürgist metalli. Kuigi USA hakkas pliibensiini järk-järgult kasutuselt kõrvaldama 1970. aastatel (viide 1), on pliimürgitus endiselt suur probleem kogu maailmas (viide 2).

(„Tarbimisse lubatud kütuste vedu Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning ettevõtjate registreerimist sertifitseeritud kaubasaatjaks või kaubasaajaks reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja selle rakendusaktid.“ 15.06.2020·regulatsioon 563 näeb ette vastava määra 1000 liitri kohta, kui pliisisaldus bensiinis on üle 0,013 g/l, KN-i numbrid 2710.12.50. – toim.)

2019. aasta ülemaailmne haiguste, vigastuste ja riskitegurite koormuse uuring (The Global Burden of Diseases, Injuries, and Risk Factors Study, GBD) hindas pliid neljandaks suurimaks keskkonnatervise riskiks pärast ainult välisõhu tahkete osakeste õhusaastet, tahketest kütustest tulenevat kodumajapidamiste õhusaastet ning ohtlikku joogivett, kanalisatsiooni ja kätepesu.