USA esitas valitsuse jälgimis- ja infokogumisprogrammid paljastanud endisele luuretöötajale Edward Snowdenile süüdistuse spioneerimises, selgus reedel avalikustatud kohtudokumendist. Ajaleht Washington Post teatas valitsusallikatele viidates, et Snowdeni süüdistatakse peale selle veel varguses, riigivara kuritegelikus väärkasutamises, ebaseaduslikus julgeolekuandmete lekitamises ja tahtlikus salajase informatsiooni paljastamises selleks mittevolitatud osapooltele.

USA seaduste järgi võib kõnealuste kuritegude eest koos suurte trahvidega mõista kümneaastase vabadusekaotuse. Föderaalvõimud pole esialgu soostunud informatsiooni kommenteerima. Uudisteagentuuri Reuters andmetel taotleb USA Hongkongi võimudelt juba ka Snowdeni väljaandmist. Snowden pages USA-st Hongkongi 20. mail, enne seda, kui oma paljastustega avalikkuse ette tuli.

Island teatas kolmapäeval, et pidas Snowdeni vahendajaga mitteametlikke asüülikõnelusi. Hongkongis redutav Snowden peab Islandilt asüüli taotlemiseks ise kohal olema. Neljapäeval ütles Islandi ärimees, kes on seotud salajaste dokumnetide avalikustamisele pühendunud WikiLeaksiga, et ta on Snowdeni jaoks pannud Hiinas valmis eralennuki, mis mehe Islandile toimetaks. Islandi valitsus pole siiani öelnud, kas nad annaksid Snowdenile asüüli või ei.

Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Robert Mueller ähvardas juba möödunud nädalal, et USA on alustanud kriminaalmenetlust ja võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed, et USA riikliku julgeolekuameti (NSA) jälgimisprogrammid paljastanud Edward Snowden vastutusele võtta.

Uued paljastused

Edward Snowden avalikustas uued dokumendid, mis tõestavad, et Briti luureagentuur GCHQ salvestab suurel hulgal e-kirju, Facebooki postitusi, internetiajalugu ja kõnesid nig jagas neid NSA-ga. GCHQ-l on salajane ligipääs kaablite võrgustikule, millest lähevad läbi telefonikõned ja internetiliiklus. Loomulikult on tegemist anmetega üle kogu maailma ning agentuur tegeleb kogu selle tundliku isikliku info läbitöötamisega ning teabe jagamisega NSA-le.

Fiiberoptilistest kaablitest saadud infot suudab agentuur talletada kuni 30 päeva, nii et seda oleks võimalik analüüsida. Selle operatsiooni koodnimeks on Tempora ja see on toiminud umbes 18 kuud. Snowden kommenteeris The Guardianile, et brittide jälgimissüsteem on veel hullem kui ameeriklaste oma.

Allikad: BNS, Reuters, Washington Post, The Guardian

Foto: ekraanikuva

Toimetas Maarja Aljas