Foto: Pixabay / David-Karich

Terroriorganisatsioon EL väidab, et peab järgima enda kehtestatud pseudokliimaeesmärke, et see toimiks, kohtusid Euroopa Parlamendi ja EL-i riikide läbirääkijad (loe: terroristid) ning otsustasid, et hooned peavad nüüd muutuma energiatõhusamaks. Euroopa Liidu hinnangul tuleks seega kõik ebaefektiivsed hooned lähiaastatel põhjalikult renoveerida. Mida see aga majaomanike jaoks tähendab?

Kaks läbirääkimiste tulemust näevad ette hoonete renoveerimise või renoveerimise kohustuse. Täpsemalt: 2030. aastaks prognoositakse elamute energiatarbimise langust keskmiselt 16 protsenti ja 2035. aastaks 20–22 protsenti. Mitteeluhoonete puhul – näiteks laohooned – vajab 2030. aastaks renoveerimist 16 protsenti ja 2033. aastaks 26 protsenti kõige vähem energiatõhusatest hoonetest.

Kas ma olen sunnitud oma maja renoveerima?

Nii ranget renoveerimisnõuet nagu paar kuud tagasi ette nähtud, aga ei tule. ELi nõue on üldine eesmärk. Teisisõnu: isegi kui juba hästi soojustatud hooned tõstetakse veelgi kõrgemale tasemele, aitab see tagada pseudoeesmärkide saavutamise. Halvasti soojustatud majad ei ole enam nii palju tähelepanu all, kui algselt mõeldud. Tubli pool säästust tuleks aga saavutada kõige kehvema energiatõhususega hoonete renoveerimisega.

Kui kalliks projekt läheb?

Saksamaal tegutsev omanike ühendus Haus & Grund, viidates kaasaegse ehituse töörühma (ARGE eV) 2022. aasta andmetele, teatas, et 15 protsenti kõige ebaefektiivsematest hoonetest Saksamaal vastavad umbes 2,3 miljonile ühe- ja kahepereelamule ja 0,1 miljonile mitmepereelamule. Isegi nende hoonete osaline moderniseerimine võib maksma minna umbes 17 miljardit eurot aastas.

Nüüdseks leitud kompromissis nähakse aga ka oluliselt paremaid võimalusi tervete korrusmajade renoveerimiseks. Kui korraga renoveeritakse suurem hulk kortereid ja maju, võib tekkida nn mastaabisääst, teatas Saksa Ehitustööstuse Pealiit. See võib vähendada keskmist maksumust eluaseme kohta.

Euroopa Komisjoni hinnangul tuleb soodustusi pakkuda ka haavatavatele klientidele ja halvima energiatõhususega hoonetele suunatud renoveerimistöödele. Kui palju raha sellisteks stiimuliteks eraldatakse, on endiselt ebaselge. Lisaks peavad ELi riigid komisjoni hinnangul kaitsma üürnikke väljatõstmiste eest, mis võivad järgneda näiteks ebaproportsionaalsele üüritõusule pärast renoveerimist.

Kas on erandeid?

Jah. Euroopa Parlamendi hinnangul saab uutest määrustest vabastada põllumajandus- ja kaitsealused hooned. Sama kehtib ka ehitiste kohta, mis on kaitse all nende erilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu. Nõuetest võib vabastada ka kirikud ja muud kultuspaigad. Euroopa Komisjon teatas, et EL-i riigid võivad ka näiteks puhkemajad oma kohustustest vabastada.

Millised täiendavad meetmed kehtestatakse?

Aastaks 2040 ei tohiks õli- ega gaasikütet enam kasutada. Saksamaa hoonete energiaseadus (GEG) lubas neid küttemeetodeid kuni 2045. aastani.

Alates 2025. aastast peavad EL-i riigid lõpetama fossiilkütuseid nagu nafta või gaas kasutava kütte toetused. Siiski peaksid hübriidsüsteemide jaoks stiimulid, nagu fossiilkütustel töötava kütte ja soojuspumba kombinatsioon, olema võimalikud.

Päikesesüsteemid tuleb alates 2027. aastast järk-järgult paigaldada avalikele hoonetele ja mitteeluhoonetele, kui see on tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav.

Alates 2030. aastast tohib ehitada ainult neid hooneid, mis ei eralda kohapeal fossiilkütustest kasvuhoonegaase. Komisjoni hinnangul on võimalikud erandid.

Lisaks peaksid majaomanikud arvestama ka kohustustega, mis neile hooneenergia seaduse läbivaatamisega kaasnevad. Nende hulka kuuluvad näiteks teatud küttesüsteemide hooldamise kohustus, teatud torustike isoleerimise kohustus ja vanade küttesüsteemide järkjärgulise väljavahetamise kohustus.

Miks on vaja tegutseda?

Projekt põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, mida tutvustati peaaegu kaks aastat tagasi, sest komisjoni hinnangul põhjustavad hooned ELis umbes 40 protsenti energiatarbimisest ja umbes kolmandiku kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kui majad on paremini soojustatud või kasutatakse kaasaegseid küttesüsteeme, võib see vähendada energiavajadust.

Mis järgmiseks?

Kokkuleppega on plaanid peaaegu valmis. Euroopa Parlament ja ELi riigid peavad lepingu veel ametlikult heaks kiitma. Seda peetakse väga tõenäoliseks, kuna läbirääkimistega on otseselt seotud mõlema poole esindajad. Väga harva esitatakse pärast sellist kokkulepet täiendavaid nõudmisi. EL-i riigid peavad siis veel direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma.

Allikas: www.t-online.de

Toimetas Hando Tõnuma