Fotomontaaž: Wikimedia Commons (Ben Shread / Cabinet Office) + Pixabay + Canva

Dorothy Byrne, endine Channel 4 uudiste juht, põhjustas eelmisel nädalal Suurbritannia meedias väikese tormi, kui viitas avalikult Avatud Ühiskonna Fondide 2023. aasta demokraatiabaromeetrile, mis sedastas, et usk demokraatiasse on noorte hulgas langemas. Sihtasutuste küsitluse kohaselt ütleb 35% 18–35-aastastest üle maailma, et juht, kes “ei viitsi parlamendi ega valimistega tegeleda”, on igati sobiv riiki juhtima (arvas enim vastanuid kõigist vanuserühmadest). Seda uudist kajastavad nii David Icke’i koduleht kui ka veebiportaal Daily Sceptic. Artikkel käsitleb demokraatias pettumise teemat Suurbritannia probleemidest lähtuvalt, aga kui asendada Boris Johnsoni nimi mõne valetava Eesti poliitiku omaga, kõnetab see lugu meid kõiki: ka meie meedia “arvamusliidrid” kiidavad rahvast “õigete” valikute eest ja laidavad “valesid” valikuid. Demokraatia ühe alustala – sõnavabaduse – vähenemist Eestis rahva arvates kinnitas ka hiljutine Inimõiguste Instituudi tellitud küsitlus.

Timesis avaldatud artiklis teatati, et Byrne tsiteeris neid arve James Cameroni mälestusloengus City Universitys (kahjuks pole sellest salvestist ega ärakirja), mis näis viitavat sellele, et Ühendkuningriigi vastav näitaja oli konkreetselt 29%.

Ajakirjanik ja filmitegija Richard Willett kommenteerib David Icke’i kodulehel, et Byrne’i väide on murettekitav, kui see peaks tõeks osutuma. Ent tema sõnutsi teeb veel rohkem muret see, et “Byrne – näiliselt intelligentne inimene, kes on praegu Cambridge’i ülikooli Murray Edwardsi kolledži president “– ei suuda aru saada ega selgitada, miks see demokraatia toetamise madalseis noorte seas tekkinud on: tema analüüs illustreerib meie „arvamusliidrite” ebaõnnestumist, seda, et nad ei suuda tegelikult maailmas toimuvat suuremas plaanis aduda.