Fotokollaaž: Kirjastus Eluvaim + Kõiksuse Kanaldused FB + Canva.com

“Raamatu “Jumalate kaarikud” kirjutamine nõudis Erich von Dänikenilt julgust ja ka selle lugemine nõuab avatud meelt. Kuna selles esitatud teooriad ja tõendid ei sobitu suure vaevaga üles ehitatud ja jäiga traditsioonilise arheoloogia mosaiigiga, peavad õpetlased seda jaburuseks ning on lisanud selle nende raamatute nimekirja, mis on parem mainimata jätta. Võhikud tõmbuvad oma mugavustsooni nagu tigu karpi, kui nad seisavad silmitsi võimalusega, et meie mineviku tundmaõppimine on veelgi salapärasem ja seiklusrikkam kui tuleviku tundmaõppimine,” tutvustab üle-maailmset bestsellerit kirjastaja, kirjanik ja Kõiksuse Kanalduste eestvedaja Ilona Karula.

Üks on aga kindel. Meie minevikus, mis on miljoneid aastaid vana, on midagi vasturääkivat. Minevik kubises tundmatutest jumalatest, kes külastasid ürgset maad mehitatud kosmoselaevadega. Juba toona tehti uskumatuid tehnilisi avastusi. Samuti ringles hulgaliselt oskusteavet, mida me pole tänini täielikult avastanud.

Erich von Dänikeni “Jumalate kaarikute” näol on tegemist murrangulise klassikaga, mis tutvustas 1968 aastal esmakordselt teooriat, kuidas iidne Maa oli kontaktis maaväliste olenditega. Autor on raamatusse kogunud faktipõhised tõendid, kuidas Maad on korduvalt külastanud arenenud tulnukad teistest maailmadest. Däniken uurib iidseid varemeid, kadunud linnu, kosmosesadamaid, ufosid ja hulgaliselt keerukaid teaduspõhiseid fakte, mis viitavad maavälisele sekkumisele inimkonna ajaloos. Kõige uskumatum on aga von Dänikeni teooria, mille kohaselt oleme nende galaktikate pioneeride järeltulijad – ja ta paljastab arheoloogilisi avastusi, mis seda hüpoteesi tõestavad.

Raamatust leiate šokeerivaid avastusi ja ümberlükkamatuid tõendeid järgnevate teemade kohta:

• Kuidas püramiidis on säilinud reaalne tulnukast astronaut
• Kuidas on avastatud tuhande aasta vanused kosmoselendude navigatsioonikaardid
• Kuidas ta avastas arvutiastronoomia Inkade ja Egiptuse varemetest
• Ta kergitab saladuseloori Antarktika jääkatte all olevalt maa kaardilt
• Kuidas Andidest avastati hiiglaslik kosmodroom

Raamat sisaldab tähelepanuväärseid fotosid, mis dokumenteerivad inimkonna esimest kokkupuudet tulnukatega tsivilisatsiooni koidikul.

Vastuoluline arheoloogia

Erich von Däniken: “Meie arheoloogias on midagi vastuolulist! Sest oleme leidnud elektriakusid, mis on tuhandeid aastaid vanad. Sest oleme leidnud veidraid olendeid täiuslikes plaatinakinnistega skafandrites. Sest oleme leidnud 15-kohalisi numbreid – midagi, mida ükski arvuti pole registreerinud. Aga kuidas oskasid ürginimesed neid luua?

Meie usundis on midagi vastuolulist. Iga usund lubab inimkonda aidata ja lunastada. Ürgsed jumalad lubasid seda samuti. Miks nad siis oma lubadust ei pidanud? Miks nad kasutasid ürginimeste vastu ülimoodsaid relvi? Ja miks nad tahtsid neid hävitada?

Peaksime harjuma mõttega, et aastatuhande jooksul kasvanud ideede maailm variseb kaardimajakesena kokku. Juba mõneaastane täpne uurimistöö on hävitanud selle vaimukantsi, milles olime end liiga mugavalt sisse seadnud. Taas on hakatud avastama teadmisi, mis olid peidus salaühingute raamatukogudes. Kosmosereiside ajastu ei ole enam saladuste ajastu. Nüüdseks oleme Kuul käinud. Kosmosereisid, mis püüdlevad päikeste ja tähtede poole, aitavad avastada ka meie mineviku kuristikke. Jumalad ja preestrid, kuningad ja kangelased tulevad oma pimedatest peidikutest välja. Peame veenma neid jagama oma saladusi, sest ainult nii saame oma mineviku kohta kõik teada.”

Murralgulised väited

Von Däniken jätkab: “Tänapäeva laborid peavad võtma üle arheoloogilise uurimistöö. Arheoloogid peavad külastama kunagisi laastatud paiku ülitundlike mõõteseadmetega. Preestrid, kes otsivad tõde, peavad taas kahtlema kõiges, mis on kindel.

Hämara mineviku jumalad on jätnud lugematuid jälgi, mida saame tänapäeval esimest korda lugeda ja mõtestada, sest kosmoses reisimine, mis on tänapäeval nii tavaline, ei olnud ka tuhandeid aastaid tagasi mingi probleem. Väidan, et meie esivanemaid külastasid kauges minevikus maavälised olendid, kuigi ma ei tea veel, kes nad olid või milliselt planeedilt nad tulid. Sellegipoolest väidan, et need võõrad hävitasid tolleaegse inimkonna ja lõid uue, võib-olla esimese homo sapiens’i.

See väide on murranguline. See purustab vundamendi, millel rajaneb kogu vaimukants, mis näis enne nii täiuslik. Minu eesmärk on püüda seda väidet tõestada.”

“Jumalate kaarikutes“ on 323 küsimärki

Küsimused on teatavasti väidete vastandid.

Alates 1969. aastast on toodetud hulk filme ja telesaateid, mis põhinevad Erich von Dänikeni arvamusel inimkonna varajase ajaloo kohta. Ka teistele on hakanud see teema meeldima, näiteks on asjaomaste valdkondade teadlased kirjutanud raamatuid maavälistest jumalatest. Ja alates 2012. aastast on History kanalil jooksnud sari “Iidsed tulnukad“, milles on nüüdseks valminud 150 osa.

Autorist

Alates raamatu “Jumala kaarikud“ avaldamisest 1968. aasta veebruaris on inimesed kõikjal maailmas uurinud, milline on selle teose sünnilugu ja kuidas ma nende pööraste ideedeni jõudsin.

Erich von Dänikeni lugu on järgmine: 

Olen pärit sügavalt katoliiklikust perekonnast Šveitsis ja minu isale oli tähtis, et saaksin teoloogilise hariduse. Seetõttu pani ta mu 16-aastaselt Püha Miikaeli kolledžisse (College Saint-Michel) Freiburgis Šveitsis. See oli internaatkool, mida juhtisid jesuiidid.

Minu tolleaegne kujutlus Jumalast oli üsna suurejooneline, kuid ühtlasi ähmane – ja nii on see tänini. Ometi pidid Jumalal – kes või mis see ka ei olnud – olema vähemalt mingid iseäralikud omadused, või vähemalt nii ma arvasin. Tõeline Jumal pidi olema veatu, keegi, kes ei eksi kunagi. Ta pidi olema kõikjal ja ammugi ei vajanud ta liiklusvahendit, mis viiks ta punktist A punkti B. Lisaks pidi Jumal olema ajatu. Olend, kes pidi tegema katseid ja seejärel ootama nende tulemusi, ei saanud olla Jumal. Kõik need mõtted kummitasid ühte 16-aastast poissi, kes oli suures segaduses.

Usuteaduse kursustel pidime tõlkima Piiblit – tavaliselt vanakreeka või ladina keelest saksa keelde. Ja siis algaski minus sisemine heitlus. Näiteks kasutas Jumal Vanas Testamendis liiklusvahendeid, et maad külastada. Neid kirjeldati tihti kui “suitsu, tuld, maavärinaid või müra“. “Langenud inglid“ või “jumalapojad“ laskusid taevast alla, et kaunite inimtütardega armatseda – nagu on kirjeldatud Genesises ehk Esimeses Moosese raamatus. Piibli Jumal tegi katseid ilma, et teaks ette tulemusi, ja mis kõige hullem, ta eksis sageli. Esmalt lõi ta inimese ja nägi, et see õnnestus hästi. Hiljem ta aga kahetses, et oli inimese loonud, ja oli selle pärast murest murtud. Seega otsustas ta kogu inimkonna, välja arvatud Noa ja tema pere, uputada.

Milline Jumal see veel on? Mind hakkasid painama kahtlused ja tahtsin teada, kas teiste kultuuride lood Jumalast sarnanevad meie judeokristlike uskumustega. Nõnda süvenesin paljude aastate jooksul teiste usundite loomislugudesse. Ja ennäe, kõik indiaanlaste, tiibetlaste, egiptlaste, inkade, maiade ja asteekide jumalad laskusid taevast maale suitsu, tule, maavärina ning suure müra saatel. Sel hetkel sündiski teos “Jumalate kaarikud“.

Ilona Karula

Vaata lisaks: Erich von Däniken “Jumalate kaarikud“ (Eluvaim, 2023)