Fotod: Wikimedia Commons, Justin Trudeau (Dati Bendo) +  Freedom Convoy protest 5. veebruaril 2022, Pavel Shkolnikov.

Kanada föderaalkohus otsustas, et Kanada peaminister Justin Trudeau tegutses väljaspool oma seaduslikke volitusi, võttes 2022. aasta alguses protesteerinud veoautojuhtide vastu kasutusele ebamõistlikke ja põhiseadusevastaseid meetmeid. Kohtunik Richard Mosley otsustas 23. jaanuaril 2024 peaministri vastu esitatud taotluse esitanute kasuks.

Kohtunik Mosley otsustas, et peaministri tegevus Kanada autojuhtide ja teiste meeleavaldajate vastu oli „ebamõistlik“ ja väljaspool tema seaduslikke volitusi ehk ultra vires.

Ameerika Ühendriikides, kui valitsusametnik või riigiametnik tegutseb väljaspool oma seaduslikke volitusi ja jätab tsiviilisikud ilma nende põhiseaduslikest õigustest ja kodanikuvabadustest, on see kriminaalne rikkumine 18 USA seadustiku § 242 alusel, mis on mõistetav kodanikuõiguste rikkumisena.

Kohus määras, et hagejatele hüvitatakse kõik kohtuistungiga seotud kulud ja et neil on 30 päeva aega esitada kohtule kirjalikke avaldusi, et kohtunik saaks teha asjakohase otsuse. Föderaalkohus on kauaoodatud otsuses leidnud, et meetmed, millele peaminister hädaolukorra seaduse alusel tugines, olid ebamõistlikud ja põhiseadusega vastuolus.

Pangakontode külmutamine ja meeleavaldajate vahistamine

Kohtuotsus järgneb Kanada põhiseaduse sihtasutuse, Kanada kodanikuvabaduste assotsiatsiooni ja mitme teise taotleja algatatud kohtuliku läbivaatamise taotlusele 2022. aastal pärast seda, kui erakorralisi meetmeid kasutati Ottawas vabaduskonvoi meeleavalduste lõpetamiseks.

Meetmed võimaldasid föderaalvalitsusel vastuoluliselt külmutada meeleavaldajate, ajateenijatest puksiirautojuhtide pangakontod ja vahistada inimesi osalemise eest valitsuse poolt ebaseaduslikuks peetud kogunemistel.

Mosley leidis, et otsus väljastada väljakuulutamine ning sellega seotud määrused ja korraldus olid ebamõistlikud ja väljusid Kanada 1988. aasta hädaolukorra seaduse (Loi sur les mesures d’urgence) kohaldamisalast.

Kohtumääruses rõhutas Mosley, et valitsuse määrused on rikkunud Kanada harta (Charte canadienne des droits et libertés) õigusi, riivates konkreetselt mõtte-, arvamus- ja sõnavabadust.

„Määrused rikkusid harta paragrahvi 2 punkti b ja artiklit 8 ja kumbki rikkumine ei olnud õigustatud paragrahvi 1 alusel,“ leidis kohus oma otsuses.

Kanada konservatiive esindav Pierre Poilievre käsitleb otsust X:is, heites peaministrile ja Kanada Liberaalse Partei (Parti libéral du Canada) juhile ette „maa kõrgeima seaduse“ rikkumist, kasutades erakorralisi volitusi.

BREAKING: Judge rules Trudeau broke the highest law in the land with the Emergencies Act.

He caused the crisis by dividing people. Then he violated Charter rights to illegally suppress citizens. As PM, I will unite our country for freedom.

Sign here to fire Trudeau and unite… pic.twitter.com/k7d9VxozCK

— Pierre Poilievre (@PierrePoilievre) January 23, 2024

Kanada põhiseaduse sihtasutus algatas kohtuliku kontrolli, väljendades muret selle pärast, mida nad pidasid tõsiseks näiteks valitsuse ülereageerimisest ja kodanikuvabaduste rikkumisest pandeemia ajal.

Kanada põhiseaduse sihtasutuse kohtuvaidluste direktor Christine Van Geyn on X:is öelnud:

„Trudeau valitsuse poolt selle erakorralise seaduse kasutamine võib olla kõige tõsisem näide pandeemia ajal nähtud ülereageerimisest ja kodanikuvabaduste rikkumistest. /–/

“Selle jõulise seaduse kasutamine oli lubamatu, sest seaduse kasutamise seaduslik lävend ei olnud täidetud. Hädaolukordade seadus sisaldab viimase abinõu klauslit: seda saab kasutada ainult siis, kui on riiklik hädaolukord ja föderaalsel, provintsi ja/või omavalitsuse tasandil pole muid seadusi, mis saaksid olukorda lahendada. Parlament ei saa kasutada hädaolukorra seadust mugavuse vahendina, nagu ta antud juhul tegi.“

EMERGENCIES ACT INVOCATION DECLARED UNREASONABLE BY FEDERAL COURT!!!! pic.twitter.com/IGD6W44es2

— Christine Van Geyn (@cvangeyn) January 23, 2024

Video: TNC News

Oma otsuses rõhutas Mosley CTV uudiste teatel, et hädaolukordade seadust tuleks vaadelda kui viimast abinõud, mida kasutatakse ainult siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud.

Valitsuse õigusmeeskond väitis, et käimasolevad protestid tekitasid riikliku kriisi, mis nõuab hädaolukorra seadust, väites, et alternatiivsed seadused on ebapiisavad. Kohtunik Mosley selle väitega ei nõustunud, tunnistades küll olukorra tõsidust, kuid leidis, et olemasolevad seadused, nagu on näidatud kohtuotsuses Kanada Alberta provintsi kohta, oleksid võinud olla tõhusad.

Osa kohtuotsusest käsitles ka peaministri poolt kasutusele võetud majanduslikke erimeetmeid Vabaduskonvoi korraldajate ja meeleavaldajate pangakontode külmutamiseks. Kohtunik Mosley lükkas tagasi valitsuse õigusmeeskonna esitatud väite, et vabaduskonvoiga seotud pangakontode külmutamine majandusmeetmete alusel kujutab endast minimaalset väärtuse langust.

Hoolimata sellest, et kohtunik tunnistas valitsuse eesmärki blokaade hajutada, väitis kohtunik Mosley, et kontode külmutamine mõjutas üksikisikuid üleriigiliselt, isegi piirkondades, kus ei täheldatud meeleavaldusi.

Kohus rõhutas määruses kontode peatamise soovimatuid tagajärgi, mis mõjutavad ühiskonto omanikke ja väljastatud krediitkaartidega pereliikmeid.

Lõpuks jõudis kohus järeldusele, et Kanada harta paragrahvi 2 punkti b ja artikli 8 rikkumine ei kahjustanud üksnes minimaalselt ega olnud põhjendatud hädaolukorra seaduse paragrahvi 1 alusel.

Toimetas Revo Jaansoo (24.01.2024)

Allikad: True North, substack.com, ctvnews.ca