Foto: Läti seimi Flickr / CC BY-SA 2.0 + gjp311 / Getty Images Pro + Canva.com

“Läti peaks teatama ambitsioonikast Rail Baltica raudteeinfrastruktuuriprojektist lahkumisest, kuna see võib viia riigi pankrotti,” leidis opositsioonipartei “Läti esikohal” juht ja kunagine transpordiminister Ainārs Šlesers intervjuus LTV saatele “Hommikupanoraam”, vahendab rus.delfi.lv. Isegi Eesti Rail Balticu tegevjuht Anvar Salomets ütles ERR-ile möödunud aasta detsembris, et see projekt pole rahaliselt tasuv ega hakka ka kunagi olema.

Šlesers märkis lõunanaabrite hommikuprogrammis, et Eesti on projekti peamine algataja, nii et “las jooksevad ringi ja aitavad kaasata uusi rahalisi vahendeid.” Šlesers ise usub, et see projekt viib Läti pankrotti.

Rail Baltic Estonia tegevjuht Anvar Salomets ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” 20. detsembril 2023, et Rail Balticu ehitus rahaliselt ära ei tasu ning riik peab hakkama ka raudtee ülalpidamise eest peale maksma. Saatejuht Anvar Samost küsis Salometsalt, kuidas on võimalik, et Rail Balticu ehitamine end äriliselt ära tasub. “Ta finantsiliselt tasuv ei ole ja ei hakka ka kunagi olema,” sõnas Salomets, kelle kinnitusel on selge, et Eesti ja teised Balti riigid peavad hakkama raudteele ülalpidamise eest iga aasta peale maksma, vahendas Postimees.

Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul teatas peale artikli ilmumist Postimehele täpsustuseks, et väide, et Rail Baltic ära ei tasu, pole päris täpne. “Rail Balticu ehitus ise tasub ennast kindlasti ära, sealhulgas ka riigile, kuna valdavalt on tegemist välisinvesteeringuga, mida riik kaasrahastab,” teatas Pruul, lisades, et kas raudtee hakkab riigile ka pärast valmimist kasu tooma, on juba iseasi.

Brüssel nõuab, et kauba- ja reisijatevedu Rail Baltica liinil peab algama enne 2030. aastat – olenemata sellest, kas see on ühendatud Riia pearaudteejaamaga või mitte, kirjutab Läti Delfi.

Praegune opositsioonipartei juht Ainārs Šlesers on siiski ise olnud kunagi RB projekti võtmeisikuks. Aastal 2007 oli ta Läti transpordiministrina kohtumisel kolme Balti riigi ja Poola transpordiministriga veel lootusrikas, et hiljemalt aastaks 2013 Rail Baltica toimib ning Tallinnast saab sõita rongiga Varssavisse kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Tol korral kommenteeris ta, et tulevikus hakkavad Rail Balticat kasutama peamiselt turistid, kaubaveo mahtude kohta ei osanud ta midagi öelda, vahendas ERR.

Allikad: Läti rus.delfi, Postimees, ERR

Toimetas Mariann Joonas