Foto: lannyboy89

Alates selle aasta 1. jaanuarist on iga Saksamaa töötu saanud igakuist kodanikutoetust 563 eurot, millele lisanduvad eluasemekulud. Ainuüksi selleks aastaks on föderaalvalitsusel selleks planeerinud üle 40 miljardi euro.

Majandusteadlased pole ainsad, kes kardavad, et kopsakas rahasumma ei vähenda mitte ainult kodanikuhüvitise saajate töömotivatsiooni, vaid suurendab samal ajal ka stiimulit hoolekandesüsteemi sisserändeks. “Arusaam, et töötamine ei ole enam seda väärt, on muutunud üha levinumaks” ütleb Alexander Spermann, kes õpetab majandust Kölni FOM-i ülikoolis ja Freiburgi ülikoolis.

Liiga vähe stiimuleid tööle asumiseks

Enamik Saksamaa kodanikke näib jagavat sama arvamust, nagu näitab ARD-Tagesthemeni ja Welti tehtud Infratest Dimapi analüüs. Sellest tulenevalt nõudis aprilli lõpus 56 protsenti esinduslikult valitud 1280 vastajast, et riik kulutaks kodanikupalgaks vähem raha.

Hiljuti ametisse kinnitatud CDU esimees Friedrich Merz soovib kaotada kodanikupalga põhiturvalisuse kasuks. “Me ei saa endale enam sellisel ajal 40 miljardit eurot niinimetatud kodanikuhüvitiseks lubada,” ütles Merz Weltile, “seda enam, et tubli pooled kodanikutoetuse saajatest on tööealised ja vabu töökohti on jagub. ”

Isegi koalitsiooni sees on vastuolud. Rahandusminister Christian Lindner plaanib kodanikupalga “värskendamist”, et ebasoovitavaid arenguid korrigeerida. Eelkõige tahab ta muuta asjaolu, et kodanikupalga tõttu on inimestel “liiga vähe stiimuleid tööle asumiseks”. “See ei ole tingimusteta põhisissetulek,” ütles FDP juht aprillis Rheinische Postile. “Tuleb teha kõik, et inimesed, kes saavad töötada, ka tegelikult töötaksid.”

Praegune Tööturu- ja Kutseuuringute Instituudi uuring kinnitab, et Lindneril on õigus. Selle järgi lõpetas 1,6 miljonist töövõimelisest kodanikutoetuse saajast eelmise aasta lõpus töötuse uuele tööle asumiseks vaid ligi kaks protsenti.

Töötuse nõuded on üldiselt liiga nõrgad

 Pärast kodanikupalga kasutuselevõttu on IAB majandusteadlase Enzo Weberi sõnul asunud tööle 5,7 protsenti vähem põhisissetulekuga inimesi. See vastab peaaegu 30 000 töökohale. Uuringust jäeti välja Ukraina pagulased, et kodanikupalga mõju täpsemalt fikseerida.

“Töötuse nõuded on üldiselt liiga nõrgad,” ütles Weber Sternile selliste arengute võimaliku põhjusena. Eelkõige tekitab tööturu-uurijas imestust pikaajaline töötus. Vaatamata oskustööliste puudusele on Saksamaal üle aasta tööta olnud ligi miljon inimest.

“Kui see suundumus aastate jooksul jätkub, suureneb jõude elavate inimeste arv,” hoiatab Weber, öeldes, et töötusest on saamas norm.

Allikas: reitschuster.de

Tõlkis Hando Tõnumaa