14. mai 2024 kell 8:24
Eesti Vabariigi presidendi julgeolekunõunik Madis Roll ütles väljaandele Breaking Defense, et Eesti valitsus kaalub vägede Lääne-Ukrainasse saatmise võimalust, pakkumaks Ukraina relvajõududele logistilist tuge. Eestis on uudist seni kajastanud vaid venekeelsed Delfi ja Postimees, välismeedias on inglise keelseid artikleid ilmunud juba hulgim (kajastanud on nt Yahoo ja Kyiv Independent). Sisuliselt jõuame tagasi sama teema juurde, mille eest Telegram.ee-d veel paar kuud tagasi “libauudiste edastajaks” tembeldati.
Rolli sõnul otsesest sõjategevuses osalemisest juttu ei ole. Kui otsus tehakse, võtavad Eesti sõdurid üle “tagateenistused”, vabastades sellega Ukraina väed rindel võitlemiseks. Ilma tagalata ja logistikata aga sõjapidamine toimida ei saagi.
Võimalikku sammu analüüsitakse ja arutelud käivad, ütles Roll. Loomulikult eelistaks Eesti astuda selle sammu täisväärtusliku NATO missiooni raames, et näidata üles ühist jõudu ja sihikindlust, kuid välistada ei saa ka võimalust osaleda väiksema koalitsiooni koosseisus. Samuti ei välistanud ta, et asjade sellisele käigule vastu seisvad NATO riigid muudavad aja jooksul oma meelt.
9. mail ütles Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem väljaandele Breaking Defense, et sõjaväeringkondades on juba mitu kuud tagasi peetud sisemisi arutelusid sõjaväelaste saatmise üle Lääne-Ukrainasse meditsiinilise toetuse, logistika või õhutõrjega seotud missioonide läbiviimiseks. Siis aga närbus see idee avalikkuse polariseerumise tõttu. Huvitav, kas avalikkust lõhestanud “siseringi arutelude” osas peab Herem silmas Postimehes avaldatud artiklit, mille sisu hiljem muudeti ja vastutuse võtmise asemel artiklit tsiteerinud Telegram.ee-d valetajaks sildistama hakati?
Breaking Defence viitab ka protestidele, mis järgnesid Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni avaldusele, et lääneriigid peaksid olema avatud arutelule oma vägede Ukrainale appi saatmise üle. Eesti peaminister Kallas kaitses toona Macroni, märkides, et pole maavägede lahingusse saatmisest rääkinud. “Samamoodi saan mina teile kinnitada, et meie sõdurid ei lähe sinna sõdima,” ütles Eesti valitsusjuht märtsi alguses. Samas vaid nädal aega hiljem ta juba keeldus garanteerimast, et Eesti kaitseväge Ukrainasse ei saadeta.
Kas Martin Herem ja Madis Roll saavad oma väljaütlemiste valguses välistada, et tagalaga liitudes ei saa Eestist rahvusvahelise õiguse järgi ühte sõjategevuse osapoolt?
Lisaks jääb õhtu küsimus, et miks kaalub Eesti enda kodanike sõjakoldesse saatmist, samal ajal kui mobilisatsiooni-ealisi Ukraina mehi Ukrainale välja ei anta…
Allikad: Rus.Delfi, Breaking Defence, lingid artikli sees
Toimetasid Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.