Foto: 187852641 © Laarow | Dreamstime.com

Soome teadlane dr Mikko Ahonen annab allolevas videoettekandes põhjaliku ülevaate mikrolainekiirguse, sh ilmaradarite mõjust inimestele ja keskkonnale. Mikko Ahonen on raadiokiirguse tervisemõjusid uuriva maineka Rootsi onkoloogiaprofessori ja teadlase Lennart Hardelli töögrupi liige, vahendab Kiirgusinfo.ee.

Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC), mis on Maailma Terviseorganisatsiooni allorganisatsioon, klassifitseeris 2011. aastal raadiosagedusliku kiirguse võimalikuks vähitekitajaks. Hilisemad uuringud on kinnitanud raadiokiirguse vähki tekitavat toimet ja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri teadlaste poolt on esitatud soovitus klassifitseerida RS kiirgus ümber kas tõenäoliseks või kindlaks vähitekitajaks.

Eestis ei ole radarite ega ka ilmaradarite ohutusuuringuid läbi viidud. Maailmas on radarite ja nendega võimsuselt ja toimelt sarnaste tele- ja raadiomastide tervisemõjude kohta tehtud uuringuid ja on leitud, et radari mõjupiirkonnas on vähki ja verevähki haigestumine suurenenud, samuti on suurenenud ka üldsuremus teistest haigustest tingituna. Eriti haavatavad on radarikiirguse suhtes lapsed.

Teema just praegu oluline ka Eestis, sest Keskkonnaagentuur on koos Saaremaa vallavalitsusega planeerinud 2023. aasta algusest ilma kohalikku elanikkonda kaasamata ilmaradari rajamist Üru ja Varkja küla vahele. 2023. a detsembris, kui ilmaradari projekt avalikustati, väljendasid enamus Varkja ja Üru külade inimestest selget vastuseisu ilmaradari rajamisele. Ilmaradari rajamisele vastuseisu väljendav allkirjastatud ühispöördumine saadeti Saaremaa vallavalitsusele. See ühispöördumine salastati. Nüüd kogutakse Varkja ilmaradari püstitamise peatamiseks allkirju Rahvaalgatus.ee lehel.

Viimase 20 aasta jooksul on tehtud vähemalt 51 pöördumist teadlaste ja arstide poolt riikide valitsustele ja Maailma Terviseorganisatsioonile. Teadlased ja arstid viitavad faktile, et arvukad viimase aja teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslik kiirgus ehk elektromagnetkiirgus (edaspidi EMK) „mõjutab elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel“. Nende mõjude hulka kuuluvad suurenenud vähirisk, rakustress, kahjulike vabade radikaalide arvu suurenemine, geneetilised kahjustused, reproduktiivsüsteemi ehituslikud ja talituslikud muutused, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised kõrvalekalded ja negatiivne mõju inimeste üldisele heaolule. Negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, kasvav hulk tõestusmaterjali näitab kahjulikku mõju ka taimedele ja loomadele .

Allikad: Kiirgusinfo 1, Kiirgusinfo 2

Toimetas Mariann Joonas