Foto: Pixabay / nattanan23

Rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks – see on nähtus, mille olemasolu ei saa eitada kogu maailmas. Kuid millised mehhanismid on selle taga? Kas see on valla päästetud turg või pigem riigipoolne kõrvalehoidmine majandusseadustest?

Peamine probleem seisneb selles, et enamikul inimestel pole selget ettekujutust kasvava ebavõrdsuse põhjustest. Tavaliselt eeldatakse, et see on kapitalistliku majanduse loomulik areng, et kapital koguneb vaid mõnedesse kätesse.

Mida mõeldakse kapitalismi all?

Poliitika areneb sunniviisilise ümberjagamise abil. Kui levib arusaam, et valitsev sissetulekute ja jõukuse jaotus elanikkonna vahel on ebaõiglane, on see teretulnud ettekääne maksude tõstmiseks, et seda ebaõiglust tõrjuda.

Selle maailmavaate jagamiseks ei pea te olema lugenud Marxi. Enamik inimesi pole teda lugenud, kuid nad usuvad selle narratiivi ühte või teise versiooni. See on peaaegu folkloor.

Aga see sõltub nüüd sellest, mida te kapitalismi all mõtlete, selle mõiste on lihtsalt liiga ebamäärane. Üks on aga selge: meie süsteemil on vaba turumajandusega väga vähe pistmist.

Kõige tugevamalt viitab sellele see, et meie majanduse kõige olulisem turg, nimelt rahaturg – kogu rahvamajanduse alus – on riigimonopoli pöidla all. Me elame inflatsiooni ajastul. Ja püsiv inflatsioon, nagu oleme aastakümneid kogenud, on alati ja kõikjal riigi sekkumise nähtus, mis ei tulene vabast turumajandusest.