Foto: Pixabay / Shutterbug75

Kõikjal räägitakse CO2-st, aga miks ei räägita CH4-st ehk metaanist, mis on kliimat kahjustavate kasvuhoonegaaside tabelis teisel kohal. Selles artiklis on vaatluse all heitkogused, kliima, lehmad… ja peeretamine. Äkki peaks meil automaksu asemel olema lehmapeerumaks?

CH4: mis see on?

Metaan on lõhnatu ja värvitu gaas valemiga CH4 – kes keemiatunnist mäletab, siis see tähendab, et üks süsinikuaatom on ühendatud nelja vesinikuaatomiga. Metaan tekib siis, kui orgaaniline materjal – näiteks taimed või mikroorganismid – lagundatakse ilma õhu ligipääsuta. Teadus väidab, et maagaas, mille põhikomponendiks on metaan, tekkis miljoneid aastaid tagasi, kui merepõhja ladestus plankton. Seda kihti kattis järk-järgult näiteks liiv. Seejärel tekkis gaas kõrgete temperatuuride ja kõrge rõhu mõjul. Kuid lehmad toodavad metaani ka oma maos ja see metaan eraldub loomade röhitsedes või kõhugaasidega ehk peeretades.

Metaan on süsinikdioksiidi järel kõige olulisem kasvuhoonegaas. Kuigi see püsib atmosfääris oluliselt lühemat aega kui CO2, soodustab see globaalset soojenemist tonni kohta rohkem. Et võrrelda, kui kahjulikud on erinevad kasvuhoonegaasid kliimale, töötavad teadlased muu hulgas kasvuhoonegaaside potentsiaali kontseptsiooniga. Selle ingliskeelne termin on Global Warming Potential, lühendatult GWP. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC) praeguse aruande kohaselt on metaan saja aasta jooksul kliimale umbes 27–30 korda kahjulikum kui süsinikdioksiid. Arvatakse, et üldiselt põhjustab metaan umbes 30 protsenti inimtegevusest tingitud globaalsest soojenemisest.