Ka praegu ei luba seadus korraldada koosolekut, mis on suunatud Eesti iseseisvuse vastu, mille eesmärk on kuritegude õhutamine või mis õhutab ise vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist. See tähendab, et niisuguse koosoleku võib politsei laiali saata.

Avalikku koosolekut juba enne selle toimumist ära keelata on hulga keerulisem. Vähemalt juhul, kui koosoleku korraldamise teates kõik andmeväljad kenasti ära täidetakse.

“Võivad olla ilmingud, et seal koosolekul hakatakse kasutama keelatud elemente aga täna seaduses väga selget sellist keelamise kohta ei ole,” rääkis ERR-ile siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link.

Äsja avaldatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatuses pakub siseministeerium välja, et politseiprefekt võiks avaliku koosoleku korraldamise keelata ka juhul, kui tal on alust arvata, et tegemist on keelatud koosolekuga.

Kuidas seda täpselt selgeks teha, dokumendist ei selgu.

Küsitavad muudatused

Siseministeeriumi koostatud dokumendis seisab, et kirjeldatud probleemi aitaks leevendada ka suurema hulga politseiametnike suunamine keelatud koosolekute laialisaatmiseks.

Näiteid, kus koosoleku võinuks juba eos keelata, et hiljem juhtunud pahandusi ära hoida, ministeeriumi koostatud dokumendist ei leia.

Ka olukordi, kus keelamist väärinud koosolek ikkagi toimus ja sellest kahju sündis, Linkile ei meenunud.

Äsja kooskõlastusringile saadetud saadetud korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus pakub välja terve rea võimalikke seadusemuudatusi, muuhulgas teeb siseministeerium dokumendis ettepaneku viia allapoole veekahuri kasutamise lävend.

Praegu kehtiva korra järgi võib politsei kasutada veekahurit rahvahulga vastu siis, kui ohu tõrjumine ei ole võimalik ühegi muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga.  “Veekahuri kasutamine võib aga olla vajalik ja proportsionaalne ka olulise ohu tõrjumisel ning seda ohtu tekitava korrarikkumise kõrvaldamiseks, et hoida ära kõrgendatud ohu olukorra tekkimine võimalikult varajases faasis,” seisab dokumendis.