Fotokollaaž: seb_ra / Getty Images Pro + Billion Photos + Canva.com

Autorehvide hõõrdumise kaudu ei jõua rohkelt mikroplasti ainult meie igapäevasesse keskkonda. Nüüd on rehvidest pärit mürgiseid kemikaale avastatud ka köögiviljadest.

Viini ülikooli värsked analüüsid näitavad, et autorehvide hõõrdumisel tekkivad keemilised ained võivad koguneda lehtköögiviljadesse, nagu spinat või salat. Ainete kontsentratsioonid on madalad, kuid tõendid on selged, teatavad keskkonnateadlased ajakirjas Frontiers In Environmental Science.

Uuriti Šveitsi supermarketite lettidel leiduvaid köögivilju, mida kasvatati Šveitsis, Itaalias ja Hispaanias, aga ka Iisraelist pärit köögivilju. Teadlased olid varem laboratoorsetes katsetes leidnud, et köögiviljataimed absorbeerivad rehvide tootmisel kasutatavaid kemikaale. Nüüd on selliseid aineid esmakordselt avastatud viljadest, mida müüdi toiduna.

Enam kui kumm

Autorehve ei valmistata ainult kummist, vaid neile lisatakse tootmisprotsessi käigus viis kuni kümme protsenti erinevaid aineid, et kiirendada tootmist või muuta rehvid hapniku- või UV-kiirgusele vastupidavamaks. Näiteks mürgised difenüül-guanidiin või bensotriasool, mis on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks. Osakesed hõõrutakse rehvilt maha ja uhutakse reovette või vihmaga otse põldudele.

Lisandid ei ole rehvides keemiliselt seotud, mistõttu võivad need kummist kergesti eralduda. Lisaks on osa lisandeid vees hästi lahustuvad ja reoveepuhastites raskesti lagunevad. Rehvidest saadavaid aineid ei suunata põldudele ainult reovee settega, mida sageli kasutatakse väetisena, vaid ka veega. “Seal saavad need taimedele omastuda ja seeläbi ka inimesteni jõuda,” ütles uurimisrühma juht Hofmann.

Üldiselt võivad autorehvid sisaldada sadu lisaaineid. Proove testiti kuueteistkümne rehvitootmises kasutatava keemilise ühendi suhtes. Analüüsides leiti ühes köögiviljaproovis neist vähemalt kuus. “Kuigi kontsentratsioonid ja päevane tarbimine on õnneks suhteliselt madalad, võib teie toidust siiski leida autorehvidest pärit aineid,” märkis Hofmann.

Järgmise sammuna soovitakse uurida, millise mõjuga on need ained tervisele, kui inimesed neid toiduga alla neelavad. Uuringut viiakse läbi Viini ülikooli ja Jeruusalemma Heebrea ülikooli koostöös.

Allikad: Frankfurter Allgemeine, Frontiers In Environmental Science

Toimetas Hando Tõnumaa