Foto: xiangying_xu / Pixabay

Hea uni on tervise jaoks hädavajalik ja unehäired võivad põhjustada tõsiseid probleeme, nagu südameatakk, vaimse tervise häired, autoõnnetused, väsimus, diabeet, kognitiivsed häired ja dementsus. 1964. aastal jõudis turule märkimisväärselt tõhus unerohi, mis parandas unetust ja üldist tervist. Kuid selle edu ohustas teisi ravimiturul olevaid ravimeid. 1990. aastaks käivitasid USA Toidu ja Ravimiamet (FDA) ja massimeedia selle ravimi vastu kampaania, sarnaselt ivermektiini juhtumiga, mille tulemusena muutus ravim peaaegu tundmatuks ja paljud unehäired jäid ravimata. Dr Mercola artikkel on avaldatud lühendatud kujul, viited leiad teksti alt. 

Krooniliste haiguste arvukus on viimase 150 aasta jooksul tohutult kasvanud. Kaasaegne allopaatia jätab selle kontseptsiooni sageli tähelepanuta, sest see ei tunnista keha kaasasündinud tervist. Allopaatilised ravimeetodid keskenduvad keha stabiliseerimisele või muutmisele (nt intensiivravi või kirurgia) ja loodavad, et see paraneb ise, erinevalt teistest meditsiinisüsteemidest, mis suurendavad keha loomulikku taastumisvõimet.

3 põhjust, miks allopaatiline mudel domineerib

Tavaliselt tegeleb allopaatia ägedate seisunditega, samas kui tervist parendav lähenemine on otstarbekam krooniliste haiguste korral, mis on valdkond, kus allopaatia jääb sageli hätta. Siin on kolm põhjust, miks allopaatiline mudel domineerib.

1. Majanduslikud stiimulid: allopaatiline mudel loob palju kalleid ravimeetodeid ja diagnostikat, muutes selle väga kasumlikuks ja stimuleerides selle domineerimist meditsiiniturul.
2. Kultuuripsühholoogia: kultuuri vajadus kõike kontrollida ja mõista viib meetoditeni, mis domineerivad looduses, mitte ei tööta sellega koos harmooniliselt, vastandudes filosoofiale usaldada keha loomulikku tervenemist.
3. Teadusuuringute kallutatus: meditsiiniuuringud eelistavad ravimeetodeid, mis näitavad koheseid, jälgitavaid muutusi (nagu vererõhu langus), mitte neid, mis soodustavad järkjärgulist, pikaajalist taastumist, kallutades tähelepanu farmatseutilistele sekkumistele.

Looduslike rütmide mõju tervisele

Keha tervis sõltub suuresti isereguleeruvate tsüklite normaalsest toimimisest.

• Hingamine: aeglane, sujuv, ninahingamine mõjutab sügavalt tervist ja pikaealisust, reguleerides paljusid kriitilisi füsioloogilisi funktsioone.
• Päikesevalgus: regulaarne kokkupuude päikesevalgusega on tervise jaoks ülioluline ning selle puudumine kahekordistab suremuse riski ja võib põhjustada selliseid seisundeid nagu depressioon või vähk.
• Kehaline aktiivsus: regulaarne treenimine on ülioluline, istuv eluviis põhjustab olulisi terviseprobleeme. Need, kes iga päev kõnnivad, elavad tervemalt ja kauem.
• Vaimne puhkus: ka vaimne aktiivsus peab vahelduma puhkuse ja tegevuse vahel, kuid tänapäeva elu soosib pidevat mõttetööd ja tekitab stressi.

Seega on paljud looduslikud rütmid, millele meie keha eneseregulatsiooniks tugineb, tänapäeva ühiskonnas tugevalt häiritud, mis omakorda toob kaasa mitmesuguseid järjepidevaid kõrvalekaldeid normaalses füsioloogias, mida aina enam nähakse kogu elanikkonnas.