Foto: ID 20033726 © Grafvision | Dreamstime.com

Miski ei ole nii uskumatu, kui peavoolu uudised. Elavaks tõestuseks sellele on dr Marje Oona kommentaar ERR-i teadusuudiste portaalile Novaator, kus lugeja esitas küsimuse: “Mitu vaktsiini ma endale korraga teha võin?“. Oona vastab muu hulgas, et praktikas on vaktsineerimisega immuunsüsteemi ülekoormamine sisuliselt võimatu ning tema sõnul on välja arvutatud, et teoreetiliselt kannatakse inimese organism korraga välja suurusjärgus 10 000 vaktsiini.

Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori sõnul on inimese immuunsüsteem kaugelt alakoormatud, sest kogu keskkond on hästi hügieeniline. “Vaktsiinid pakuvad tänapäeval immuunsüsteemile seda tööd, mida keha on evolutsiooni käigus sadade tuhandete aastate jooksul tegema õppinud,” sõnas Oona.

See tähendab, et praktikas olevat vaktsineerimisega immuunsüsteemi ülekoormamine sisuliselt võimatu – immuunsüsteem teeb lihtsalt seda, mida on harjunud tegema. Küll aga on Oona sõnul välja arvutatud, kui palju vaktsiine inimese organism teoreetiliselt korraga välja kannataks. See arv on suurusjärgus 10 000.

Seejärel möönis Oona, et on mõned teised nüansid, mida arstid ja õed vaktsineerimispraktikas reeglina silmas peavad. Esiteks on inimesel neli jäset ehk piir tuleb ette võimalike süstekohtadega. “Ühte jäsemesse on võimalik teha muidugi palju süste, aga õlavarde sa ikka üle kahe korraga ei tee. Pärast on jalg või käsi nii valus, et ei saa korralikult kõndidagi,” selgitas Oona.

Teine piir võib Oona sõnul ette tulla siis, kui korraga on vaja teha mitu nõrgestatud elusvaktsiini. Näiteks on tema sõnul hea jätta kuuajaline paus sisse siis, kui süstida on vaja näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste ning kollapalaviku vaktsiini. Neid samal päeval teha ei saa.

Juttu tuli ka keha reaktsioonist vaktsineerimisele. Kuna tänapäeva vaktsiinides on suhteliselt vähe antigeene, esineb ka “vaktsineerimispohmelle” Oona sõnul üha harvemini: “Covidi-vaktsiinid on küllaltki reaktogeensed ehk nende manustamise järgselt võis tekkida mõnepäevast palavikku ja muid üldsümptomeid, eriti noorematel, aga üldiselt muude vaktsiinidega on seda pigem harva.”

“Kui teed korraga 15 vaktsiini, võib juhtuda, et neist üks on reaktogeensem. Kolm või neli pole aga mitte mingi probleem,” sõnas Oona.

Pole mingi probleem? Palun räägi seda neile inimestele, kes pärast ühte koroonasüsti kokku kukkusid või kelle tervis seejärel üles ütles.

Näiteks meenutus veebruarist 2021: “Paljudele Tartu õpetajatele tehti AstraZeneca süst juba eelmisel esmaspäeval ja kõrvalnähud hirmutaks igaühe ära,“ teatas Õhtulehele ühe Tartu põhikooli anonüümsust palunud õpetaja.

Ja nüüd vaatame näkku reaalsusele. Kui üks “antivaxxer” ütleb, et palun loe enne vaktsiini infolehelt kõrvaltoimete kohta või tutvu tuhandete inimeste lugudega vaktsineerimise kõrvaltoimetest, siis “õigus” jääb ikka arstile, kes ütleb, et kolm või neli vaktsiini korraga pole mingi probleem või et teoreetiliselt kannataks meie organism neid välja lausa 10 000…

Loe pikemalt: ERR Novaator

Toimetas Mariann Joonas