Foto: Pixabay / flutie8211

Selle kirjatüki paberilepanek on ajendatud hulgast läbiloetud raamatutest ja kümnetest ja kümnetest läbivaadatud videotest, mis kõik puudutavad laias laastus ühte ja sedasama teemat – mis meist saab peale „surma“ ehk mis meiega hakkab juhtuma siis, kui meie füüsiline keha kas mingi õnnetusjuhtumi, haiguse, vanuse või mõne muu põhjuse tõttu lakkab „töötamast“, kirjutab Telegrami lugeja.

Muidugi ei saa minu poolt kirjapandud info pretendeerida absoluutseks tõeks olemisele, ometigi on selles kindlasti palju tõest, kuna ma olen refereerinud ja kokku võtnud paljudest erinevatest infoallikatest saadut, milles sarnased „mustrid“ korduvad.

Surmalähedane kogemus ja kehaväline kogemus

Väga suur osa videotest, millest antud informatsioon on ammutatud, on videod, kus enda poolt läbielatut kirjeldavad surmalähedase kogemuse kogejad (inglise keeles Near Death Experience ehk lühendatult NDE) või kehavälise kogemuse kogejad (inglise keeles Out of Body Experience ehk lühendatult OBE).

Kindlasti tekib küsimus, et mis vahet on kehavälisel kogemusel ja surmalähedasel kogemusel. Kui surmalähedane kogemus (NDE) on põhjustatud inimesega juhtunud raskest õnnetusest, raskest haigusest või mõnest muust põhjusest, mille tõttu inimese hing lahkub kehast ilma inimese vastava soovita, siis kehaväline kogemus (OBE) on inimese enda poolt täiesti teadlikult ja konkreetse eesmärgiga esile kutsutud hinge ajutine lahkumine kehast. Selleks peab lihtsalt valdama vastavaid tehnikaid, mille omandamine ei olegi tegelikult kuigi keeruline. Sellega saaks hakkama igaüks, kes seda soovib, lihtsalt nende tehnikate selgeksõppimine vajab püsivust ja järjekindlust. Internetis on vastavad koolitused olemas, ole aga lahke, võta kätte ja tee endale asi selgeks. Minu arvates kõige paremat ja efektiivsemat nõu selles suhtes annab Austraalias elav tegelane nimega Darius J. Wright.

Lõpeta ära – mis asi see hing veel on?!

Ma küll siiralt kahtlen selles, aga kui siiski peaks seda kirjatükki juhtuma lugema mõni selline inimene, kes siiani kahtleb hinge olemasolus, siis neile selgituseks on mõeldud alljärgnev tekstilõik.

Ma loodan, et vähemalt enamik teist on nõus väitega, et inimene ei ole lihtsalt tükk liha, mis on varustatud luustikuga, et seda lihatükki püsti hoida, ja vereringega, et seda „masinat“ õlitada. Meie inimestena oleme eelkõige ikkagi hing ja vaim, mis on lihast ja luust kehasse mingiks ajaks vangi mõistetud. Meie hing ja vaim on surematud, meie keha on aga lihtsalt ajutine avatar, mida me oleme sunnitud siinses materiaalses maailmas funktsioneerimiseks kasutama. Kõige korrektsem väide on, et inimese luust ja lihast keha on BIOROBOT, millesse on alla laaditud oma tarkvara, mis üritab igal sammul meie hinge ja vaimu olemusest „üle sõita“ (inglise keeles: override). Inimese aju on sisuliselt arvuti protsessor, mis sissetulevat informatsiooni meie kehale arusaadavaks infoks dekodeerib. See on äärmiselt lihtne ja ülimalt loogiline kontseptsioon. Materiaalne maailm saab selliseks materiaalseks maailmaks peale seda, kui meie aju (protsessor) on selle meile sellisena dekodeerinud. Väljaspool meie bioroboti sisemaailma on see „materiaalne maailm“ sootuks midagi muud. Tõenäoliselt on see lihtsalt ühtedest ja nullidest koosnev infoväli, millel ei ole meie kehade poolt tajutava materiaalse maailmaga mitte midagi ühist.

Suurepärane viide sellele, et inimese keha on biorobot omaenda tarkvaraga, on horoskoop, mille järgi teatud ajavahemikes (tähtkujudes) sündinud inimesed omavad sarnaseid iseloomujooni. Tegelikult ei ole see mitte tähtede ja planeetide omavahelistest asenditest tingitud omadus, vaid hoopis meie biorobotitele antav iseloomujoonte stardipakett, mis jagatakse välja vastavalt konkreetse bioroboti „tootmise“ kuupäevale. Kui selliselt horoskoobindusele vaadata, siis tundub kõik lihtne ja loogiline, et miks samadel ajavahemikel sündinud inimesed omavad sarnaseid iseloomujooni, mitte arusaamatu ja uskumatu, nagu see tähtede seisu iseloomujoonte põhjuseks toov loba kipub olema.

Mis on hing ja mis on vaim – selle teema üle on kõvasti filosofeeritud, aga kõige tõenäolisem tundub olevat seisukoht, et meie VAIM on see meie tegelik mina ja see on üks väike osa ühest tohtusuurest tervikust, mida me võime soovi korral tähistada terminiga JUMAL. Vaimu kohta öeldakse vahel ka JUMALIK SÄDE. Hing sealjuures on ühenduslüli meie materiaalse bioroboti ja vaimu vahel. Kui meie oleme üks väike osa Jumalast, siis teeb ju ka meist põhimõtteliselt Jumala. Paljudes ringkondades, kes seda teemat süvitsi uurivad, eelistatakse termini Jumal asemel kasutada terminit „Kollektiivne teadvus“, millel on võimekus luua kõike ja kõiki, materiaalset ja mittemateriaalset. Tegelikult on see võimekus olemas ka igal eraldivõetaval hingel-vaimul. Olles vangistatud siinsesse materiaalsesse maailma ja meie materiaalsesse kehasse, suudab aga bioroboti tarkvara antud oludes meie hinge-vaimu võimetest üle olla ja meile tervikuna (keha + hing + vaim) oma tahtmise peale suruda. Aeg-ajalt me siiski kuuleme läbi „infomüra“ meie vaimu häält, mida me sellistel puhkudel nimetame kas kõhutundeks või sisemiseks hääleks.

Mis siis juhtuma saab, kui meie hing lahkub kehast

Nagu varem jutuks oli, sõltub see sellest, kas me meie hing lahkus kehast meie bioroboti ehk meie keha surma tõttu või oli tegu ise ettekavatsetud kehavälise kogemuse esilekutsumisega, mis ei lõpe meie bioroboti surmaga, vaid me naaseme oma kehasse, siis kui arvame, et selleks on õige hetk. OBE puhul ei pruugi kehasse naasmine alati olla meie vaba tahte avaldus, vaid hoopis meie keha kutse, kuna meie keha „igatseb“ alati oma „peremeest“ tagasi. Siinkohal on ülimalt tähtis see, et oma füüsilises kehas oleme me oma võimete poolest äärmiselt piiratud meie biorobotile antud võimaluste tõttu (õigemini nende võimaluste äravõtmise tõttu), aga biorobotist hingena eraldatuna on meie võimed sisuliselt piiramatud.