Pöördumine Riigikogule: kliimahädaolukorda ei eksisteeri

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. oktoober 2024 kell 19:12



Isikuvabaduse Sihtasutus ja portaal vabadused.ee saatsid Riigikogu liikmetele pöördumise, milles paluvad Kliimakindla majanduse seadust mitte vastu võtta. Pöördumises kutsutakse Riigikogu liikmeid üles tutvuma faktidega, mis näitavad, et veenvalt põhjendatud „kliimakriisi” ega kliimahädaolukorda ei eksisteeri ning süsihappegaasi (CO2) kasvav osakaal atmosfääris seda ettenähtavas tulevikus ei põhjusta. Riigikogu liikmetel palutakse seaduseelnõu arutelul teha informeeritud otsus selle kohta, kas Kliimakindla majanduse seadus on Eesti ühiskonnale sellises olukorras üldse vajalik. Esimestena on pöördumisele alla kirjutanud elektroonikainsener Aivar Usk, Toronto Ülikooli keemia inseneriteaduse emeriitprofessor ja TTÜ audoktor Olev Träss, bioloog ja loodushoidja Arne Ader ning klimatoloog, Tartu Ülikooli klimatoloogia emeriitprofessor Jaak Jaagus: “Kutsume ka teisi asjatundjaid ning eksperte üles pöördumisega liituma.”

 

“Ootame pöördumisega liituma ja allkirjastajatega ühinema neid, kelle hariduslik taust võimaldab pöördumises kliimakriisi puudumise kohta esitatud väiteid ka sisuliselt mõista. Selleks palume saata kiri aadressile vabadused@vabadused.ee, kinnitades, et ollakse samadele järeldustele jõutud pöördumise ja selle lisamaterjalidega tutvudes või eelnevalt iseseisvalt kliimateadust uurides. Palume lisada ka eriala/teaduskraad,” kirjutavad autorid.

Avaldame selle artikli raames mahuka dokumendi lühema sissejuhatava osa. Rohkete allikaviidetega varustatud terviklik pöördumine, mis siin esitatud lühikeses kokkuvõttes esile toodut selgitab ja detailselt põhjendab, on kättesaadav siit.

………………………………

Austatud Riigikogu liikmed,

Peatselt jõuab teie ette Kliimakindla majanduse seaduse („KliimaS”) eelnõu, mille aruteludel ootame teilt kui vaba ja aruka rahva esindajatelt vastutustundlikkuse ja põhimõttekindluse ülesnäitamist. Selle eelnõu vastuvõtmine kinnistaks meie riigis olukorra, millega:

  • võimaldatakse erakordselt piirata kodanike isikuvabadusi ja õigusi (ettevõtlusvabadus, liikumisvabadus, elukorralduse vabadus jt) teaduslikult ebapiisavalt põhjendatud hüpoteesil põhinevate „kliimaeesmärkide” saavutamise nimel,
  • allutatakse avalik sektor ja erasektor põhjendamatult eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ja pööratakse sellevõrra vähem tähelepanu tegelikele loodushoiu ja keskkonna probleemidele,
  • suurendatakse märkimisväärselt ühiskonna „kestlikuks” toimimiseks vajaminevaid rahalisi koormisi.

Seaduse kehtestamise vajaduse vastu räägivad argumendid samades mõõtmetes, mida on kasutatud selle põhjendamiseks:

Teaduslik mõõde – veenvalt põhjendatud „kliimakriisi” ega kliimahädaolukorda ei eksisteeri ning süsihappegaasi (CO2) kasvav osakaal atmosfääris seda ettenähtavas tulevikus ei põhjusta. ÜRO Valitsustevaheline Kliimapaneel (IPCC) ei kasuta oma teadusaruannetes terminit „kliimakriis“ ega „kliimahädaolukord“ ja on kriitiline nende terminite kasutamise suhtes meedias ja arvamusruumis. Kasvuhoonegaaside osakaalu kasv atmosfääris pole valdava osa äärmuslike ilmastikunähtuste põhjuseks, teadlaste hinnangud selle mõju ulatusele kliima soojenemisele lahknevad ning on suure määramatusega. CO„heite” piiramise mõju kliimale ei pruugi seetõttu vastavasuunalisi eesmärke ja kulusid õigustada.

Moraalne mõõde – inimkond ei ole suure tõenäosusega globaalsete kliimamuutuste peamine põhjustaja ega röövi fossiilkütuste kasutamist uute energiaallikate kättesaadavaks muutumiseni jätkates lastelt tulevikku. Vastupidise jutlustamine põhjustab „kliimaärevust” ja kannatusi.

Rahanduslik mõõde – maksumaksja taskust kaetavad kasvavad toetused „taastuvenergeetikale” ei ole põhjendatud; fossiilkütustel põhineva energia täiendav maksustamine (HKS1) põhjustab vaesust.

Majanduslik mõõde – CO2 „heidet” põhjustava majandustegevuse radikaalne piiramine, maksustamine ja kestlikkusaruandluse nõuded pole põhjendatud ega too majanduskasvu.

Tehniline mõõde – tänased tehnilised lahendused ei võimaldaks „kliimaneutraalsust” kavandatud ajaga saavutada; CO2 nullheite-kliimaeesmärgid eeldavad tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu.

Sotsiaalne mõõde – põhiõiguste piiramine ja olmelised ettekirjutused ei päästa planeeti Maa.

Palume teie tähelepanu järgnevale üheksateistkümnele leheküljele, millel anname eelpooltoodud väiteid põhjendava lühiülevaate koos järgnevate asjakohaste allikaviidetega. Peame oluliseks, et seadusloomes arvestataks sisulisi argumente ja teadvustataks radikaalsete meetmete rakendamiseks vajaliku konsensuse puudumist teadlaste kliimaalastes hinnangutes. Tulevikus olulise ühiskondliku mõjuga seadusraamistiku kujundamisel ei tohiks seada maailmavaatelisi aspekte ja teadaolevalt ebatäiuslikel arvutimudelitel põhinevaid ennustusi ülemaks kui keskkonnavaatlusandmed ja füüsikaseadused. Loodame, et ratsionaalne vaade ja faktid jäävad määravaks KliimaS eelnõu aruteludel Riigikogus.

Rahvusvahelisel tasemel jõuliselt pealetungiva kliimakriisi-kultusega seotud probleemistik on aga laiema ulatusega kui KliimaS sõnastuse nüansid. Tuntud Lääne professorite Mike Hulme’i (Cambridge’i Ülikool)2 3, Richard Lindzeni (MIT)4, William Happeri (Princetoni Ülikool)55 jt hinnangul on lääneriikides juurdumas kõiki ressursse võitlusse „kliimakriisiga” mobiliseeriv klimatism, mis toob kaasa autoritaarsemaks muutuva valitsemiskorra.

Ebarealistlikku soojenemist  ennustavatele kliimamudelitele ja -stsenaariumitele üles ehitatud katastroofinarratiiviga vastuolus olevate teadustulemustega tutvunu mõistab, et varem või hiljem vabaneb inimkond kliimakriisi-psühhoosist. Täna on Eestil võimalus võtta sel suunal teerajaja roll ning alustada ühiskonna „deklimatiseerimisega”. See eeldab ka seniste kliimaeesmärkide ja kliimategevuste osas tehtud otsuste ja kavade järk-järgulist ümbervaatamist, keskendudes võimalike kliimamuutustega kohanemisele realistliku teadusega põhjendatavas ulatuses.

Palume Riigikogul järgnevalt esitatud argumentidele ja faktidele tuginedes jätta Kliimakindla majanduse seadus vastu võtmata.

Isikuvabaduse Sihtasutuse nimel

Aivar Usk, Dipl.Eng EE (1991), MSc EE (1998), elektroonikainsener

Loonud TTÜ kursuse „Keskkonnavaatlusaparatuur” (1994), kliima- ja spektroradiomeetria laborid

Olev Träss, PhD, Toronto Ülikooli keemia inseneriteaduse emeriitprofessor, TTÜ audoktor (1993)

IPCC neljanda teadusaruande (AR4, 2007) sõltumatu sisukokkuvõtte retsensent

Arne Ader, bioloog (Tartu Ülikool, 1986)

Loodusfotograaf, looduse populariseerija, loodushoidja

Jaak Jaagus, PhD, klimatoloog

Tartu Ülikooli klimatoloogia emeriitprofessor

………………………………

Käesoleva pöördumise allkirjastajad esindavad selle teoga ainuüksi iseennast, tuginedes faktidega tutvumisel välja kujunenud veendumustele. Allkirjad on antud vabatahtlikult, väliste mõjutuste ja tasustamise või muude hüvede ootuseta. Pöördumise ettevalmistamine toimus eraviisilise algatuse korras, väljaspool tööaega ja tööandjate ressursse kasutamata. Avaldatud seisukohtadel puudub igasugune seos allkirjastajate ametikohtade, nende tööandjate seisukohtade ja poliitikate ning teiste seotud organisatsioonidega.

  1. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-01/HKS1%20ja%20HKS2%20tutvustus.pdf ↩︎
  2. https://mikehulme.org/climatism-and-the-reification-of-global-temperature/ ↩︎
  3. https://www.outlookbusiness.com/news/climatism-and-its-discontents-why-net-zero-obsession-is-unfair-to-the-worlds-poor ↩︎
  4. https://clintel.org/those-who-can-make-you-believe-absurdities-can-make-you-commit-atrocities/ ↩︎
  5. „Noble Lies”, Dr. William Happer @ ICCC-14 https://co2coalition.org/media/keynote-science-presentation-by-dr-william-happer-iccc-14/ ↩︎



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt