Foto: dailysceptic.org

Eelretsenseeritavas ajakirjas Energy Science & Engineering avaldati huvitav artikkel, milles antakse ülevaade olemasoleva maagaasisüsteemi kasutamisest (di)vesiniku (H2) tarnimiseks. Kirjutises jõutakse järeldusele, et vesiniku füüsikalisi ja keemilisi omadusi arvestades “ei ole see tõhus dekarboniseerimisvahend kodudes ja hoonetes kasutamiseks”. Väidetavalt lekib vesinik torudest kuni kolm-neli korda rohkem kui maagaas ja selle väidetavat mõju atmosfäärile ei ole kliimaaktivistidel just lihtne välja vabandada.

Mis on roheline vesinik? Keskkonnainvesteeringute keskuse kodulehel avaldatud artikli kohaselt on maailmas käima lükatud üle 1000 vesinikuprojekti, millest 795 on plaanitud ellu viia aastaks 2030. “Investeeringuid on seni plaanitud 293 miljardi euro ulatuses, millest juba kinnitatud on 26,5 miljardit eurot. 2030. aastal plaanitakse toota 25 Mt (miljonit tonni) taastuvvesinikku, praegune toodang on miljon tonni aastas,” selgitatakse netilehele h2v.eu viidates.

Ohtlik pole või?

Peale kalduvuse plahvatada, kui seda ei käsitseta eriti ettevaatlikult, võib “rohelise” vesniku (ingl green hydrogen) kõrgem põlemistemperatuur tekitada rohkem kahjulikku lämmastikdioksiidi kui maagaas. Vesinik on gaasidest kõige kergem ja pääseb kergesti atmosfääri – äsja avaldatud teadusartikli kohaselt tekitab see 20 aasta jooksul süsihappegaasist (CO2) 37 korda rohkem globaalset soojenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et hüdroksüülradikaal oksüdeerib vesinikku, mis põhjustab troposfääri osooni ja stratosfääri veeauru moodustumist.