Foto: ID 237404629 © Davide Bonaldo | Dreamstime.com

Tervisekassa hankis tänavu koroonavaktsiine vaid eakatele ja kroonilistele haigetele. Tuhanded doosid eelmisel aastal soetatud vaktsiine ootavad aga hävitamist, sest tervisekassa ei pea nende kasutamist eetiliseks, vahendab ERR. Seni ajakirjanduses avaldatud andmetel on aegunud koroonavaktsiine Eestis maha kantud kokku ligi 1,5 miljonit doosi, väärtusega üle 30 miljoni euro.

Tervisekassa käes on praegu ligi 12 000 doosi mullu ostetud vaktsiini, mida ei võeta kasutusele. Viroloogiaprofessor Irja Lutsari sõnul tuleks riskirühma inimeste kaitsepookimisel kasutada uut vaktsiini ja terveid saaks süstida ka mullusega.

Tervisekassa erinevalt Irja Lutsarist ei pea õigeks kasutada eelmise tüve vastu välja töötatud vaktsiine, sest need polevat enam efektiivsed.

Eakate huvi vaktsineerimise vastu on terviseameti hinnangul aga “murettekitavalt madal”. Kui gripi vastu on end vaktsineerinud 15 protsenti vanuritest, siis koroonavaktsiini on saanud vaid kaks protsenti ning mõlema haiguse hooaeg on alles algamas.

Tuulde on loobitud mitukümmend miljonit

Arvestades seda, et 2023. aasta esimesel poolel Postimehe andmetel maha kantud 728 000 koroonavaktsiini doosi maksid umbes 15,4 miljonit eurot (mis teeb 1 doosi hinnaks ca 21,15 eurot), võib praeguse 12 000 doosi maksumuseks olla hinnanguliselt 254 000 eurot. Muide, toona, 2023. aasta esimeses pooles süstiti ERR-i sõnul eestlastele vaid veidi üle 11 000 doosi.

Kuu aega hiljem, 2023. aasta augustis kirjutas Delfi Forte, et tervisekassa on sel aastal sunnitud Tartu põletustehasesse saatma vähemalt 20 miljoni euro väärtuses aegunud koroonavaktsiine: “Riigil on tulnud tänavu 7. augusti seisuga maha kanda juba 871 934 aegunud koroonavaktsiinidoosi. Koguse rahaline väärtus on üle 16 miljoni euro. Tervisekassa andmetel on ladudes praegu veel 584 510 COVID-19 vaktsiini doosi. Neist värskeimad aeguvad 2024. aasta veebruari lõpus.”

Seega Delfi andmetel oli 2023. augusti alguseks kantud maha 871 934 doosi, mis Postimehe välja uuritud hinnastamise alusel võinuksid maksta lausa 18 441 400 eurot, mitte “üle 16 miljoni euro”, nagu Delfi artiklis üldistati. Samuti võiks arvutada, et 2024. aasta veebruari lõpuks aegunud dooside hinnaks võis olla 11 601 000 eurot. Arvestades vähest vaktsineerimisaktiivsust, siis on tõenäoline, et suurem osa sellest kogusest ka maha kanti.

Seega seni avalikkuse ette jõudnud andmete põhjal võib olla kokku maha kantud juba üle 30 miljoni euro väärtuses vaktsiinidoose.

Kui nüüd veel meelde tuletada, et vaid 1 päev koroonapiiranguid maksis riigile vähemalt 7 miljonit eurot ja kogu koroonapettus maksis seega miljardeid, siis nüüd peab maksumaksja kõigi juba jõustunud ja eesootavate maksutõusudega veel väga pikka aega kogu seda jama kinni maksma.

Teatavasti võttis Eesti endale Tanel Kiige eestvedamisel kohustuse välja osta ligi 6,8 miljonit vaktsiinidoosi, osast viimasest 1,3 miljonist doosist loodeti Euroopa Komisjoni abil vabaneda.

Oleme saatnud ka tervisekassale päringu, kui palju vaktsiinidoose on Eestis kokku süstitud ja kui palju kokku maha kantud.

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas