Foto: ID 318706800 | Antidepressants © Yuri Arcurs | Dreamstime.com

2022. aasta suvel kirjutasime, et koroonakriisi algusest on Eestis antidepressantide tarbimine kahekordistunud. Nüüd, üle kahe aasta hiljem, ei ole pilt sugugi paranenud, vaid tablette neelab veel rohkem inimesi. Koroonastressi foonile on oma panuse lisanud ka sõjateemad, inflatsioon ja maksutõusud.

Tol korral (juuni 2022) edastas meile haigekassa (praeguse tervisekassa) pressiesindaja Sander Rajamäe 100% soodustusega raske depressiooni raviks väljastatud retseptide arvu aastate kaupa:

• 2018. aastal: 11 842
• 2019. aastal: 11 361
• 2020. aastal: 17 213
• 2021. aastal: 23 006
• 2022. aasta esimene pool: 10 843 (juuni lõpu seisuga)

Eile (11.11.2024) saatis Rajamäe meile ka vahepeal lisandunud andmed:

• 2022. aastal (kokku): 24 427
• 2023. aastal: 27 359
• 2024. aastal (31. oktoobri seisuga): 24 849

Kes soovib ise tervisekassa andmestikku uurida, saab seda teha siin: https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-poolt-kompenseeritud-retseptid. (Juhend: selleks, et saada õiged arvud, tuleks 100% soodustusega haiguste tabeli alt valida “raske depressioon“. Sel juhul kuvatakse andmestikus antidepressandid, mida kasutatakse depressiooni raviks. Tuleks ka jälgida, et toimeaine grupi all ei ole tehtud valikut – andmestik teeb seal mingil põhjusel valiku mõnel juhul ise ning kui see peaks juhtuma, siis saab selle linnukese vastava valiku eest ära võtta. See tagab, et andmed on adekvaatsed.)

NB! Antud artiklis on kajastatud vaid 100% soodustusega ehk raske depressiooni jaoks väljastatud retseptide arv. 50% soodustuse puhul võib depressioon olla kaasuv terviseprobleem, mis tuleneb näiteks põhidiagnoosist (diabeet, vähk vms) ning inimene vajab lisaks diabeediravimile ka depressiooniravimit. See aga lööb andmestiku segamini ning sinna võivad lisaks sattuda ravimid, mis ei ole otseselt seotud depressiooniga.

Lisaks tuleb arvestada, et 2020. aasta 1. aprillil laiendas Eesti Haigekassa 100% hüvitatavate antidepressantide valikut.

Rahusteid võtab kümnendik Eesti inimesi, riik paneb liigtarvitamise tõttu piirangud peale

Ravimite ületarbimine on Eestis aga laiem probleem. Alates detsembrist piiratakse Eestis rahustite ja uinutite kättesaadavust, et vähendada nende liigtarvitamist. Määruse “Ravimite väljakirjutamine ja väljastamine ning retsepti vorm” muudatus jõustub 1. detsembrist ja on osa laiemast Eesti ravimipoliitika 2030 strateegiast, mis keskendub ravimite ratsionaalsele kasutamisele.

Määrusemuudatus tugineb rahvusvahelistel praktikate analüüsil ja uurimusel “Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis”, selgitas sotsiaalministeerium oma pressiteates.

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo spetsialisti Katrin Kurvitsa sõnul on bensodiasepiinid ravimid, mis leevendavad ärevust ja pingetunnet, aga neil võib olla ka krambivastane, lihaseid lõõgastav ja uinumist soodustav toime. Bensodiasepiinisarnastel ravimitel ehk nn Z-ravimitel on peamiselt und soodustav mõju.

Sellist tüüpi rahustid ja uinutid mõjuvad sümptomeid leevendavalt, need ei ravi haigust. Rahustite ja uinutite pikemaajalisel kasutamisel tekib tolerantsus ehk ravimiga harjumine ning võib välja kujuneda ravimisõltuvus.

Seni kõige põhjalikuma Eesti kohta käiva uuringu andmeil, mille kaasautorid on Katrin Kurvits ja Peeter Jaanson, kirjutati Eestis üheaastase vaatlusperioodi jooksul rahusteid ja uinuteid välja 537 476 retsepti alusel 134 007 ravikindlustusega isikule. Kasutajate keskmine vanus oli 62 aastat. Vanuse kasvades kasutamine sagenes: võrreldes 25–64-aastaste kasutajatega oli bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakamate hulgas kaks kuni kolm korda sagedasem. Naised kasutasid ravimeid kaks korda sagedamini kui mehed.

Veidi enam kui pooled (54 protsenti) kasutajatest ostsid uuringuperioodi jooksul bensodiasepiine või Z-ravimeid välja ühe-kahe retsepti alusel, 41 protsenti kasutajal oli 3–12 retsepti ning viiel protsendil (6798) kasutajatest oli aasta jooksul enam kui 12 retsepti.

Allikad: kirjavahetus tervisekassaga, Telegram, ERR

Toimetas Mariann Joonas