Foto: Adam88xx / Getty Images Pro + Canva.com

Pärast fosforiidisõda on eestlased olnud vankumatud: fosforiidi kaevandamist siinmail ei alustata. Taasiseseisvumise järel on korduvalt ja ühtselt tõrjutud igasuguseid plaane fosforiidi uurimiseks. Näiteks kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus veel 2014. aastal, et Eestis ei plaanita fosforiiti ei kaevandada ega isegi uurida.

Kümme aastat tagasi hakkas aga midagi muutuma: Euroopa Liidus asuti koostama nimekirju ja plaane maavarade kohta, mida tuleks hakata Euroopas endas kaevandama.

Selle kümne aasta jooksul on Eesti üha kindlamalt liikunud fosforiidi uurimise ja kaevandamise suunas. Muudetud on seadusi, koostatud strateegiaid ning loodud spetsiaalne Geoloogiateenistus. Eesti geoloogid saavad nüüd rohkelt teadusrahastust, et kaardistada ja uurida, kuidas oleks võimalik siinset maavarasid kaevandada ja väärindada.

Nii kujuneski 2014. aastast viimane hetk, mil fosforiidi uuringutest ühemõtteliselt loobuti. Tänaseks ei räägita enam ainult uuringutest, vaid püütakse eestlasi veenda ka kaevandamise vajaduses, lubades miljardite väärtuses tulu ning rohetööstust, mis võiks meie maapõuest kaevandatavaid ressursse väärindada.

Vaata videot:

Allikas: Ei fosforiidile

Toimetas Mariann Joonas