Iga paari päeva tagant BNS-i või mõne muu uudisteagentuuri lehte avades, vaatab mulle vastu pealkiri “Gripiviirus H1N1 on nõudnud 11 inimelu”. Mitte, et need 11 elu ei oleks tähtsad, aga miks ületab see uudiskünnise?

Erinevatesse sea-, linnu- ja muudesse X-gripi viirustesse on surnud käputäis inimesi. Miks ei näe me pealkirju, et täna suri maailmas alkoholismi tagajärjel 6840 inimest? Just nii palju iga päev alkoholi tarbimise tagajärjel surebki, kui uskuda Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid.

Aga mis siis WHO lehelt veel leiab:

– Igal aastal sureb kaks miljonit inimest tubasest (!) õhusaastest tekkinud haiguste tagajärjel, mis teeb 5480 inimest päevas.

– Igal aastal sureb 7,6 miljonit inimest vähki (2008. aasta andmed), mis teeb keskmiselt 20 800 inimest päevas.

– Igal aastal sureb rasvumise tagajärjel tekkinud komplikatsioonidesse vähemalt 2,8 miljonit inimest, mis teeb 7670 inimest päevas.

– Igal aastal sureb suitsetamise tagajärjel 6 miljonit inimest, mis teeb 16 440 inimest päevas.

Lisaks on välja selgitatud, et igal aastal sureb ainuüksi USA-s vähemalt 615 patsienti päevas arsti käe läbi.

Seagrippi suri aastatel 2009-2010 (kui kuulutati välja pandeemia) WHO andmetel 24 inimest päevas.

Miks saadavad WHO  ja tervishoiuministeeriumid uudisteagentuuridele pressiteateid, et 11 inimest suri grippi? Kas ei ole naeruväärne, et me peaksime neid eelpool välja toodud numbreid vaatama kui “mingit statistikat” aga meile püütakse selgeks teha, et 11 inimese grippi suremine on midagi palju hirmsamat?

Just nimelt selliste uudiste pärast olen ma skeptiline gripivaktsiinide suhtes ja selliste uudiste pärast “päris” ajakirjanduse esilehtedel sündis Telegram. Farmaatsiaäri on sõjatööstuse kõrval üks tulusamaid, see pole ju mingi uudis. Vaktsineeri end gripi vastu, aga mine söö üks korralik seapraad ja joo õlut peale. Head isu!

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja

Foto: thebureauinvestigates.com

Inspiratsioon: BNS