President Toomas Hendrik Ilves kiitis reedel rahvusvahelisel sümpoosionil peetud kõnes Eestis loodud digitaalsete teenuste võimalusi ja väljendas samas muret inimeste e-harimatuse pärast.

Rääkides infotehnoloogiast, tõi riigipea välja ka sellega kaasnevad ohud, öeldes, et “suure venna” asemel peaksime muretsema “väikese õe” pärast, kellele räägime kõike ning kes lobiseb kõike valimatult edasi. “Inimesed jagavad vabatahtlikult enda kohta internetis ja erinevatele äppidele väga palju infot ja hiljem kasutavad erinevad firmad seda infot raha teenimiseks,” viitas presidendi pressiesindaja Ilvese kõnele.

Ilves avas reedel Tallinnas Teaduste Akadeemias Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku sümpoosioni “Quo vadis, Estonia?”, keskendudes Eesti edusammudele infotehnoloogia valdkonnas, Eestis valitsevale internetivabadusele ning ka uue tehnoloogia ohtudele. President rääkis Eesti digiteenuste võimalusterohkusest nagu e-maksuametist, digiretseptidest, e-valimistest, edusammudest küberkaitse valdkonnas ning lisas, et ta ise allkirjastab nüüd seadused digitaalselt. Veel tutvustas riigipea külalistele Rahvakogu protsessi kui näidet digiteenuste kasutamisest arutleva demokraatia edendamiseks.

Väliskülalistest esinesid üritusel arutleva demokraatia ekspert, Stanfordi ülikooli professor doktor James S. Fishkin ja Ericssoni tegevjuht Hans Vestberg.

Fishkin tutvustas enda poolt välja töötatud rahva esindusliku valimi arvamuse väljaselgitamise meetodit, mida on kasutatud 18 riigis. “Kui inimesed saavad koos ja informeeritult küsimusi arutada, siis nad jõuavad teistsuguste vastusteni kui siis, kui nad vastavad kiiresti ja kaalutlemata. Sobivate tingimuste olemasolul on inimesed väga targad ja suudavad langetada läbimõeldud otsuseid,” rääkis Fishkin.

Hans Vestberg kõneles tehnoloogiarevolutsioonist, mille toob kaasa pilvandmetöötluse, mobiilsete sidevahendite ja lairibaühenduste aina kiirenev levik. Ta rõhutas hea IT-taristu tähtsust tänapäevases ühiskonnas ja selle kaudu avanevaid võimalusi maailma probleeme lahendada.

Traditsiooniline Eesti sõprade kokkutulek avati neljapäeval EAS-i korraldatud seminariga “Eesti – panustades nutikatesse lahendustesse” ning jätkus õhtul ERSO kontserdiga “Suur suvine kohtumine: Sõbrad”, mida juhatas Anu Tali.

Eesti rahvusvaheliste sõprade kokkutulekule kogunes sel aastal üle 120 ettevõtja, teadlase ning poliitiku 20 riigist üle maailma. Kokkutulek keskendub e-demokraatia arendamisele ja Eesti edusammudele infotehnoloogia valdkonnas.

Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku idee sündis 2010. aastal. Kokkutulekuga soovitakse tänada ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks.

Allikad: BNS, Presidendi kodulehekülg

Pilt: Telegram

Toimetas Mariann Joonas