Paljud inimesed on USA föderaalreservi (FED) rolli osas segaduses. Kuid igaüks USA-s ja mujal maailmas peaks saama põhjaliku selgituse selle institutsiooni tegeliku olemuse osas, et aduda meie finantssüsteemi tumedat tulevikku.

USA föderaalvalitsus näib arvavat, et föderaalreserv on teenindusbüroo, mille funktsioon on trükkida valitsusele vajaminevat raha. Nii kaua, kuni nad trükivad igal aastal valitsuse eelarvele lisaks veel umbes triljoni jagu (miljon miljonit) lisaraha, on kongress õnnelik ja püüab omakorda föderaalreservi õnnelikuna hoida nende nõuandeid järgides. Kuid selline kuvand on põhimõtteliselt suitsukate. Föderaalreservi funktsioon ei ole ajutiselt raskes olukorras valitsusele raha laenata, vaid pigem olla pidevalt püsivaks lüpsilehmaks. Sellisel käitumisel on aga väga vähe ühist põhimõtetega, kuidas majanduslangusega toime tulla.

Föderaalreserv on ka teenindusbüroo suurtele pankadele, mis seda omavad. See annab neile lõputu tähtaja ja madala intressiga laene, ostab nende halbu laene või teeb muid eriteeneid, andes neile pankadele ebaausa eelise. Föderaalreserv ei ole autonoomne asutus, kuna sõltub suurpankadest, mis on seda algusest peale omanud ning valitsusest, mis loob juriidilise keskkonna.

Föderaalreservi võim valitsuse üle

Samas on föderaalreservil tohutu võim ja omakasupüüdlikud huvid, kuna valitsus on aina enam sõltuvuses värskelt trükitud võlarahast. Suured pangad, mis föderaalreservi omavad, domineerivad ka kongressi ja Obama administratsiooni üle, seega on föderaalreservi võim aasta-aastalt suurenenud.

Arvatakse, et föderaalreserv trükib raha, kuid tegelik olukord on palju keerukam: nad trükivad “võlaraha“. See tähendab, et iga trükitud dollar sümboliseerib raha, mida keegi võlgneb. Sel moel tõmbavad nad koomale võlaorjuse ahelaid, mille kütkes on nii rahvas kui ka valitsus. Ühe triljoni suurune riigivõlg oleks paari aastaga tagasi makstav, kuid 17 triljoni suurune riigivõlg on jäädavalt orjastav.

Piiramatud vahendid

Föderaalreservil on piiramatud finantsvahendid, kuigi nad püüavad seda varjata. Nende jaoks on triljoni dollari laenamine sama lihtne kui miljoni – arvutis ei saa nullid kunagi otsa. Inimeste jaoks on seda raske hoomata: tavainimese kogu elukogemus toetab seda, et raha on limiteeritud ressurss. Föderaalreserv teeskleb, nagu oleks järjekordne raha trükkimise otsus keeruline, püüdes jätta muljet, nagu tuleks raha piiratud summast seifis. Kuid reaalsuses tuleb see arvutist, millel on piiramatu võime nulle trükkida.

Kuidas on raha trükkimine föderaalreservile kasulik? Kas nende seisukohast on parem seda teha või mitte teha? Esimene asi on see, et nad soovivad olla valitsuse jaoks asendamatud, et valitsus oleks nende trükitavast rahast sõltuvuses. Eelarvet tasakaalustav või välisvõlga vähendav valitsus ei ole nende huvides. Föderaalreservi ja valitsuse suhe on võrreldav diileri ja narkosõltlase suhtega. Nii et ühest küljest on neil vaja tagada pidev “aine“ varu, kuid teisest küljest on neile kasulik aeg-ajalt see liikumine peatada, et tõestada enda võimu sõltlase üle.

Pankade suhe föderaalreserviga

Suured pangad saavad alati raha trükkimisest kasu – nende huvides on pidev raha juurde trükkimine. Sealjuures on föderaalreservil võime katkestada raha pakkumine valitsusele, kuid säilitada rahavoog pankadele. Omanikke tuleb alati teenida, kuid valitsust peab teenimise sildi all manipuleerima ja kontrollima. Igasugune valitsuse-poolne püüd föderaalreservile vastu hakata tooks kaasa rahavoolu katkemise ja üleüldise finantskaose.

Föderaalreservi peamine eesmärk on suurendada suurte pankade kasumit. Pikemas plaanis kasutatakse selleks majanduslanguse ja -tõusu tsüklit, mille abil kontsentreeruvad kõik varad rikaste kätte. Inimesed, organisatsioonid ja rahvused laiendavad enda võimu niikaua, kuni suurem või võrdne jõud neid peatab. Kuid föderaalreservile ei ole sellist vastasvõimu. Siiski on ajalugu näidanud, et ülemvõimu ohvrid suudavad tihti koondada võimu ja hakata rõhujatele vastu. Hetkel näib, et aeg ei ole veel selleks küps, kuna inimesed ei ole veel piisavalt meeleheitel.

Täpsuse huvides tuleb ära mainida, et föderaalreserv ei “trüki raha“ selles mõttes, et ei lisa raha üldisele riiklikule rahavarule. Nad laenavad raha, müües värskelt välja antud USA riigi võlakirju sellistele suurtele institutsioonidele nagu pangad ja kindlustusfirmad, kuid samuti ka globaalsetele ostjatele. Selliste tehingute komplekssus kaitseb föderaalreservi ebamugavate küsimuste eest ning inimesed ei mõista, mida nad täpselt teevad. Võim avalikkust võlgadesse viia on ka võim neid orjastada – see võtab kokku föderaalreservi loodud maailma.

Allikas: Of Two Minds

Foto: 123rf.com

Toimetas Katrin Suik