Paljudel noortel inimestel on tänapäeval tohutu mõju ülemaailmsele ärkamisele. Heaks näiteks on 14-aastane tüdruk Rachel Parent, kes on veebilehe GMO News asutaja. Kuid võib-olla on sellistest aktiivsetest noortest üks erilisemaid Birke Baehr, kes esitas 2010. aastal Asheville’is TED konverentsil kõigest 11-aastasena kõne, mis sai kiiresti üheks vaadatumaks TED-kõneks üle terve maailma.

Birke rääkis sellest, kust meie toit pärit on ja mida see sisaldab ning paljastas Monsanto korporatsiooni tavasid. Poiss hakkas jätkusuutliku ja maheda põllumajanduse põhimõtteid uurima juba 9-aastaselt ja soovib inimesi selles vallas harida.

Kõne: mis meie toidutööstusel viga on?

Olen tõeliselt imestunud selle üle, kui lihtsalt lapsed usuvad reklaame. Korporatsioonid mõjutavad minusuguseid lapsi küsima oma vanematelt kraami, mis ei ole hea neile endale ega ka planeedile. Väikesi lapsi köidavad värvilised pakendid ja plastmassist mänguasjad. Ka mina olin üks nendest. Ja ma arvasin, et kogu meie toit tuleb toredatest väikefarmidest, kus sead mõnulevad mudas ja lehmad söövad päev otsa heina. Kuid ma avastasin, et see pole tõsi. Hakkasin seda asja internetist, raamatutest ja dokumentaalfilmidest uurima ning perega ringi reisides avastasin ma toiduainetööstuse tumedama poole.

Alustuseks on geneetiliselt muundatud seemned ja organismid. See tähendab, et seemet on laboratooriumis manipuleeritud tegema midagi, mis pole looduses ette nähtud. Sellistest seemnetest kasvanud toit on laborikatsetel põhjustanud loomadel vähkkasvajaid. Inimesed on sellist toitu söönud juba 1990-ndatest ja paljud isegi ei tea, et see nii on. Kas sina tead, et geneetiliselt muundatud maisiga toidetud rottidel olid märgid maksa ja neerude mürgistusest? Sealhulgas ka neerupõletik ja neerude laienemine. Ja ometi on suurem osa maisist, mida me sööme, geneetiliselt muundatud – ning mais on peaaegu iga toidu sees!

Tavalised farmerid kasutavad keemilisi väetisi, mis on tehtud fossiilsetest kütustest. Nad teevad seda sellepärast, et on pinnasest kõik toitained ära kasutanud, kasvatades sama saaki ühe koha peal aastaid järjest. Veel kahjulikumaid kemikaale pritsitakse puu- ja köögiviljade peale – pestitsiide ja herbitsiide. Need kemikaalid imbuvad maasse ning vette, mürgitades ka meie veevarud. Ja lõpuks meie toitu veel kiiritatakse, püüdes selle säilivusaega pikendada.

Küsisin endalt – kuidas saan mina asju muuta? Mõnda aega tagasi tahtsin saada NFL jalgpalluriks. Selle asemel olen otsustanud, et tahan hoopis olla mahetalunik. Sel moel on mul maailmale palju suurem mõju.

Me kõik saame maailma muuta oma valikute kaudu. Me saame osta toitu kohalikelt talunikelt. Öeldakse, et kohalik ja mahetoit on kallim, aga kas see vastab ikka tõele? Selle põhjal, mida ma olen toiduainetööstuse kohta teada saanud, leian, et meil on valik maksta kas talunikule või haiglale.

Mina usun, et lapsed söövad värskeid köögivilju ja tervislikku toitu, kui nad teavad sellest rohkem. Hiljuti pakkus mu onu oma 6-aastasele pojale hommikusöögihelbeid, küsides, kas ta tahab maheteraviljast rõngakesi või suhkruga kaetud helbeid. Mu väike onupoeg vastas isale, et ta eelistaks maheteraviljast krõbinaid, kuna ta ei peaks sööma sädelevaid hommikusöögihelbeid. Ja nii me saamegi maailma muuta – üks laps korraga. Järgmisel korral, kui sa oled poes, vali mahedalt kasvatatud kohalikku päritolu toit. Tea oma talunikku ja tea oma toitu!

Vaata Birke etteastet:

Allikad: Collective Evolution, CE 2

Foto: www.ted.com

Toimetas Katrin Suik